Erkki Erilaid, toimetaja
Kindlasti kallinevad nädala pärast bensiin, suhkur, osa autosid, tekstiili- ja elektroonikatooted ning isegi banaanid. Kui valusasti Euroopa Liit eestlase rahakoti pihta kokkuvõttes lööb, ei oska aga keegi prognoosida.
Juba mitu kuud enne Eesti euroliitu astumist on hinnatõusuhirmus rahvas ostnud siinmail kokku küll suhkrut, riisi ja soola, küll telereid, videomakke ja muusikakeskusi. Kui palju ja kas üldse need kaubad maist kallinevad, pole varude soetajaile kaugeltki alati selge.
Inimeste hirmu suurendab ka teadmatus, kui palju rohkem raha euroliidus elamisele kuluma hakkab.
Isegi konjunktuuriinstituudi põllumajandustoodete turu-uuringute sektori juhataja Pille Liiva tunnistab, et Eestis pole keegi üritanudki prognoosida elukalliduse tõusu euroliidus, sest see on liiga keeruline.
Ta selgitab, et näiteks toiduainete hinnad on pärast 1. maid üsna ettearvamatud. Kütuseaktsiisi tõus küll mõjutab kaudselt toidukaupade hindu, ent samas tiheneb paljude toodete puhul konkurents – lihtsamini pääsevad Eesti turule näiteks Leedu või Poola kaubad, mis on kohalike tootjate omadest odavamad.
«Konkurents surub hinnad ikkagi maha,» usub ta.
Samas võib Liiva sõnul hindu kergitada juba ainuüksi inflatsiooniootus. «Kui enamik inimesi arvab, et midagi kallineb, siis suure tõenäosusega tootjad või müüjad ka lõpuks neid hindu tõstavad,» nendib ta.
Bensiini ja suhkru paine
Autokütuse hinna kerkimine on ammu otsustatud ja sellest pole mingil juhul pääsu. Bensiiniaktsiis tõuseb mais ühe ja diislikütusel 1,5 krooni võrra.
Samal ajal kallineb ka liikluskindlustus. Liikluskindlustuse fondi peaaktuaari Enno Lelumehe sõnul on kindlustusseltsid kohustusliku liikluskindlustuse tariifidele juba kümnendiku juurde pannud.
Nii kütuse kui liikluskindlustuse hinna tõus muudab kallimaks taksosõidu ja kergitab eeldatavasti ka bussipiletite hindu.
Silver Takso kommertsdirektori Leonid Antonovi sõnul toob kindlustuse ja kütuse kallinemine mais kaasa nende firmas kilomeetritariifi tõusu kuuelt kroonilt seitsmele.
«Konkurents on suur ja see on hinnad väga madalal hoidnud, kuid pärast kulutuste suurenemist me praeguste hindadega enam jätkata ei saa,» nendib Antonov.
Suhkru kallinemine on teine ammu teada tõsiasi. Magusatootjad prognoosivad, et suhkrukilo hind kerkib 12–15 kroonini. See tähendaks kogu toiduainete korvi maksumusele vaid 2,8-protsendist lisa.
Samas kahekordistub näiteks banaanide hind – kilo hakkab maksma kuni 22 krooni. Rohkem tuleb raha välja anda ka teiste eksootiliste viljade eest, mida meile tuuakse väljastpoolt ELi.
Uus teler ja arvuti
Kolmas suurem euromüüt on elektroonika hindade hüppeline tõus. Mõnedes väiksemates maakonnakeskustes on elektroonikapoodides käive viimasel kuul isegi kahekordistunud. Peamiselt on nn viimase hetke ostjad eakamad inimesed, kes soetavad endale uuema külmkapi, elektripliidi või teleri.
Kaupmehed väidavad, et Aasia või USA elektroonika võib kallineda kuni 14 protsenti. See ei juhtu aga kohe mais, sest ladudes peaks esialgu kõrgete tollideta kaupa jätkuma.
Ennekõike peaks tõusma video- ja audiotehnika hind, sest nn valge elektroonika ehk külmikud ja pesumasinad on enamasti toodetud Euroopas.
Elektroonika müümisel on Eestis eriti tugev konkurents ja telerite ning DVD-mängijate hinnad on viimastel aastatel tublisti langenud. Seetõttu võib hinnatõus üsna märkamatuks jääda, seda enam, et Kesk-Euroopas on elektroonika Eestist mõnevõrra odavamgi ja hinnad kipuvad Euroopas ühtlustuma.
Arvutite hinnad tõusevad Aasias toodetavate komponentide tõttu vaid mõne protsendi. Rohkem – kuni 14 protsenti – võivad kallineda monitorid, mis enamasti tehtud Aasias. Samuti tõusevad tarkvara hinnad.
Hinnatõusu hirmus on õnnestunud Eesti suurematel arvutitootjatel viimastel kuudel juba ligi poole võrra enam arvuteid müüa kui mullu.
Aga Aasia autod?
USA ja Aasia autosid eelistavad eestlased teavad, et nende lemmikute hind kerkib. Ka automüüjad möönavad, et hinnatõus tollide tõttu tuleb.
Näiteks Koreas toodetud Hyundai läheb kaitsetolli tõttu müüjate hinnangul 3–5 protsenti kallimaks. Mõne protsendi võrra võib kallineda ka Lada, ehkki Venemaale rakendab Euroopa Liit soodustolle. Suurem osa Jaapani autode müüjatest on lubanud tollimaksu mõju enda kanda võtta.
Aasiast tuleb Eestisse muidki kaupu, näiteks tekstiilitooted. Üha enam kaupmehi täidab oma kaupluse Kagu-Aasias või Hiinas toodetud särkide ja seelikutega. Kuna tollid määratakse vastavalt hulgihindadele, siis imeodavalt tehtud riided poes oluliselt kallineda ei tohiks.
Mis läheb kallimaks?
Postimees palus kaupmeestel ja tootjatel ennustada, kui palju nende kaup euroliidus kallimaks läheb.
• Bensiin ja diislikütus 12–15%
See toob kaasa bussi- ja taksosõidu kallinemise ning paljude kaupade hinna tõusu, sest transpordikulud kasvavad.
• Suhkur 100%
Maiustused kallinevad seetõttu eeldatavasti keskmiselt 30%. Tõuseb ka moosi ja karastusjookide hind.
• Väljastpoolt euroliitu tulevad kaubad
Aasia ja USA autod 3–7%
Aasia elektroonika 10–14%
Aasia jalgrattad 5–10%
Marjaveinid 10–20%
Paljud puuviljad ja hoidised
Riis
Teravili
• Tubakas
5 aastaga hind kahekordistub
• Liikluskindlustus 10%
• Ajakirjanduse tellimine 5%
Eesti:Euroliidu löök rahakoti pihta on ettearvamatu PM (1)
Kuumad uudised | 22 Apr 2004 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Ei ole enam mingit mõtet lüüa eurolokku, see memento mori juba hiljemalt järgmise nädala lõpuks kukub kindlalt Eesti kohal kokku.
Ei kao meil käibelt iial oma raha, ei müü eestlane ka õnneks oma riiki ja rahvast Vana Rooma Emahundile odavalt maha.
Ei kao meil käibelt iial oma raha, ei müü eestlane ka õnneks oma riiki ja rahvast Vana Rooma Emahundile odavalt maha.
Kuumad uudised
TRENDING
