21. mai 2018,
Norra naisajateenija
FOTO: Scanpix
Kuigi võib tunduda, et see oli juba ammu, loobusid Prantsusmaa, Leedu ja Rootsi ajateenistusest alles aastatel 2001, 2008 ja 2010. Nad olid vaid mõned paljudest Euroopa riikidest, kes andsid järele toona valitsenud julgeolekulisele moevoolule. Nüüd soovib Prantsuse president Emmanuel Macron ajateenistuse taastada. Leedu ja Rootsi langetasid selle otsuse juba vastavalt aastatel 2015 ja 2017.
Usun, et enamik omal ajal kutselisele kaitseväele üleminekut pooldanud eestlastest tänab nüüd õnne, et nende seisukoht peale ei jäänud. Sest, nagu ülilähiminevik tõestab, oli õigus pessimistidel ja me ei saa endale ajateenistusest loobumist lubada. Sest see pärsib kaitsejõudude värbamisbaasi ja reservi, nõrgendab ühiskonna ja tema armee sidet ning jätab kodanikud ilma olulistest teadmistest, mida võib vaja minna nii neil kui riigil.
Aga just need argumendid dikteerivad ka selle, et Eesti peab oma ajateenistust kaasajastama ühes olulises aspektis – mehi ja naisi tuleb võtta võrdselt. Nagu Iisraelis või Norras. Või taastatud ajateenistusega Rootsis või Macroni idee järgi Prantsusmaal.
Esiteks, värbamine ja reserv. Kutseliselt poolelt on Eesti kaitsevägi edumeelne: kõik väeliigid ja ametid on naistele avatud samamoodi nagu meestele. Ei saa vaielda, et mõnel alal on paljudel meestel looduslikke eeldusi enam kui suurel osal naistest. Aga paljudes valdkondades pole üldse vahet, kas seda teeb mees või naine. Võib-olla eriüksuse puhul kaaluksid meeste füüsilised eeldused üles ükskõik millise teoreetilise võimaluse 99 juhul 100st. Teavituse ja laia pildi analüüsi tasemelt on aga raske näha üldse midagi, milles keskmine mees keskmist naist edestada suudaks. Jättes naised kohustusliku ajateenistuse süsteemist kõrvale, jääb kaitsevägi ilma pooltest ühe põlvkonna võimalikest annetest nii kutseliste kui mobiliseeritavate reservistidena. Samuti paneb mehed selles valdkonnas töö saamisel selgesse eelisseisu.
Jätta tüdrukud süsteemselt kõrvale, on umbes sama, kui teha füüsikatundides käimine kohustuslikuks vaid poistele ning lasta tüdrukuid sinna vabatahtlikena lisapabereid täites.
Teiseks, ühiskonna ja armee side. Nii mehed kui naised maksavad makse ja käivad valimas ehk on riigi omanikud ja otsustajad. On kõigile kasulikum, kui kogu ühiskond on võrdselt teadlik, milleks kaitsejõud on ja mida seal tehakse.
Kolmandaks, teadmised. Oskus esmaabi anda, meeskonnas tegutseda või seda juhtida, looduses toime tulla või ennast kaitsta on vajalik kõigile. Relvade pruukimise oskus pole igapäevaselt vajalik kummalegi sugupoolele. On aus, et neid oskusi antakse võrdselt meestele ja naistele.
Ajateenistus on kodanikuharidus. Mis, nagu iga haridus, avardab arusaama maailmast ja suurendab võimalusi tööturul. Jätta tüdrukud süsteemselt kõrvale, on umbes sama, kui teha füüsikatundides käimine kohustuslikuks vaid poistele ning lasta tüdrukuid sinna vabatahtlikena lisapabereid täites. Lubadusega, et kui füüsikat õppida otsustanud tüdruk esimesel semestril ümber mõtleb, ei pea ta erinevalt poistest seal kooliaasta lõpuni käima. 21. sajandil pole see ei aus ega ka praktiline.
