3. juunil tähistas Eesti Filmiarhiiv oma neljakümnendat sünnipäeva. Filmiarhiivi alguse võib tagasi viia 1920. aastatesse, kui Riigiarhiiv alustas sihipärast fotode ja filmide kogumist. 1971. aastal asutati Eesti NSV Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehituse Riikliku Keskarhiivi (so. endise Riigiarhiivi) kino-, foto- ja fonoosakonnast iseseisev Eesti NSV Filmi-, Foto- ja Fonodokumentide Riiklik Keskarhiiv. Oma hoone sai arhiiv alles tänu nõukogude võim kokkuvarisemisele ja Nõukogude armee Eestist lahkumisele, mil endine Tallinna garnisoni komandatuuri ja peavahi hoonetekompleks anti 1994. aastal üle Filmiarhiivile. Kohe algasid renoveerimistööd ja peagi olid teise korruse peavahi kinnipidamiskambrid kohandatud hoidlateks.

Paraku on tänaseni pool plaanitust tegemata – enam ei ole Rahvusarhiivi koosseisus oleva Filmiarhiivi hoone renoveerimise lõpetamiseks vajalikku raha leitud. Nii on esimese korruse kinnipidamiskambrid hoidlateks ümber ehitamata ning valmis ei ole saanud ka kinosaal. Korrastamist vajaksid kinnistu territooriumil olevad abihooned ja seda ümbritsev kivimüür.

Ristiku ja Luste tänava nurgal asuva Filmiarhiivi õuele kogunes arhiivi juubelit ja kogu filmirahva suveüritust tähistama suur hulk nii arhiiviga kui ka filmiga seotud tähelepanuväärseid isikuid. Tutvustati Paavo Kanguri raamatut kultusefilmist „Viimne reliikvia. Pilk legendi taha.“ Kohal viibisid ka kaks filmikangelast: pattude pärast kloostrisse pandud nunna Ursulat mänginud Eve Kivi ning Ivo Schenkenbergi rollis olnud Peeter Jakobi. Esitleti veel teiski raamatut – Eesti joonisfilmi suurkuju Rein Raamatu eluloolist „Värvilindu püüdmas“, mis kokku pandud koos Kristel Swedega.
Õhtu jooksul oli võimalus lähemat tutvust teha Filmiarhiiviga. Projektijuht Mairold Kaus tutvustas Filmiarhiivi infosüsteemi (FIS), kus lisaks kirjeldustele saab näha filme 700 tunni ulatuses. Andmebaasi leiab Filmiarhiivi koduleheküljelt: www.filmi.arhiiv.ee/fis Filmiarhiivi fotod on leitavad Rahvusarhiivi fotode andmebaasist (FOTIS): www.ra.ee/fotis.

Eesti filmil on hakanud viimasel ajal üha paremini minema – filmide tegemiseks on leitud rohkem raha, kinodes näidatakse rohkem filme, sealhulgas ka Eesti filme, ja kinos käib üha enam inimesi. Järgmisel aastal tähistatakse suurejooneliselt Eesti filmi sajandat aastapäeva. Loodetavasti õnnestub selle juubeli ettevalmistuse käigus lõpetada ka Filmiarhiivi aastaid veninud renoveerimine.

Peep Pillak

Eestlased Eestis

TRENDING