Käsikiri ja rezhii Toomas Hussar, operaator Rein Kotov, helilooja Arian Levin, monteerija Tambet Tasuja, kunstnik Kristina Lõuk, helirežissöör Ivo Felt.Raivo E. Tamm. „Aadu Kägu“, Elina Reinold „Viivi Kägu“, Juhan Ulfsak „Zäk“, Üllar Saaremäe „Local redneck!“, Hilje Murel „Silvi Säinas“, Hendrik Toompere jr jr „Villu Koobalt“, Mari Liis Lill „Kohalik ogalik“, Elmo Nüganen, Ott Sepp jt............
Produtsent Piret Tibbo-Hudgins. Allfilm.2012 100 minutit
Jah, neljal kaunil sügispäeval Toronto rahvusvahelisel filmi festivalil (TIFF2012) pressile ja publikule linastunud Toomas Hussari käsikirja põhjal ja rezhii järgi vändatud komöödiafilmis, „Seenelkäik“ lähevad Lahemaa ürgmetsa seenele, tipp - poliitik hr. Aadu Kägu ( Raivo E. Tamm) koos abikaasa Viiviga (Elina Reinold).
Ühes “möödunud aegade järgi“ lehkavas bensiinijaamas, kus õnnestunud minirollid teevad armastatud „tujurkkuja“ Ott Sepp „lekkiva solgiauto“ autojuhina ning „vanameister“ Elmo Nüganen, trügib juhusliku hääletajana seltskonda „mitteseeneinimesest“ rokkstaar Zäk(Juhan Ulgsak) Ulfsaki nauditavas filmogeenilisuses võib oletada - geneetilistki sättumust Juhani isa, Lembit Ulfsak oli aastakümneid Ida Euroopa kinoruumi tunnustatud filminäitleja. Zäki läbi nina i iniseva„rokipeeruliku“ poosetamise tagant ilmneb ootamatuna vahetus ning otsekohesus, mis ootamatu kontrastina vastandub kinnise, oma minaga krooniliselt hädas oleva, poliitik Aadu Kägu loomusega.
Aga politiseeritud ja politiseerimata seenelistel jäävadki seened leidmata. Olulisemaks rikkalikust seeneleiust saab ühe poliitiku tragikoomiline „enese leidmise“ lugu. Filmilugu jätab loojälgijale lahedalt tõlgendamisruumi. Mitmetitõlgendamis võimalusele viidates on loo autor ise sõnanud, et kui ta näeb filmi, mis eeldab vaid ühte ja ainsamat tõlgendmaisvõimalust, mille looja lahendusena ette kirjutanud, siis on piletiraha küll asjatult maha visatud.Poliitik Kägu eneseleidmiseloo paralleel - teemadeliiniks on ühe nimetu erakonna ülepingutatud ja ilmselgelt korraldamatu suhetekorralduskampaania, mis loo lõpuks korraldajate suvast sõltumata näib siiski oma oodatud sihi saavutavat.
Rööbiti Kägude seenelkäiguga saab avalikkusele teatavaks tipp –poliitiku rahva rahade eest veedetud puhkus inkademaal Peruus. Leegina on lahvatamas hr Aadu Kägu isiku ümber poliitiline skandaal, mis oma palavuses ähvardab laibastada kogu poliiitiku karjääri ja seeläbi kahjustada ühe nimetu, kuid kindlasti valitseva erakonna üles puhutud reitingut Lisandumas on veel teinegi skandaalne uudis, mis vapustamas avalikkust: tundmatus metsas abitult ükskiuid seeni jahtides eksivad seenelised ära.ning meedia kuulutab nad tagaotsitavaks.
Vaatajale avaneb pilt, kuidas looduse stiihiasse ürgmetsa keskele eksinud meediakangelasel puruneb ühtäkki iseendast kujunadatud minapilt. Suhtekorraldaja Villu Koobalti (Hendrik Toompere jr,jr.) ja erakonna sekretäri Silvi Säina (Hilje Murel) suhtekorraldusliku tehnika saavutus muutub ühe hetkega olematuks. Roll, kuvand, imago, ikoon - kõik need tänases poliitilises elus olulised vaid näimisele näitlemisele, esinemisele rajatud mütoloogilised mõisted osutuvad tühisteks. Ürgses keskkonnas paljastub hädine, tühine, nähtavasti elupiirsituatsioonides üksnes abikaasa otsutusvõimele toetuv saamatu ja arglik meeshing.
Peale paanilises hirmus sihitut ekslemist, ootamatuid kohtumisi loomade, salapärase justkui metshaldjaliku neidise „Kohalik ogalik“ (Mari Liis Lill) ning koomilis - horrorliku episoodi musta minevikuga mehe „Local redneckiga“ (Üllar Saaremäe) leitakse kaduma läinud seenelised õppustel viibivate. Kaitseliitlaste poolt.. Kaadris vilgatab ka endine showman, tänane Kaitseliidu avalike suhete boss Hannes Võrno Hussar kasutab tänasele filmikunstile kohustulikke elemente: äkiline tulistamine, elu ja surma peale kaklus metsatalus iroonilises tähenduses.
On loomulik, et temagi arvestanud vaataja kujundatud filmialateadvusega . Teatades kangelaste leidmisest, asub meedia tootma järjekordset sündmusemulli. Film kulmineerub noore äärmiselt sileda ja energilise erakonna suhetekorraldaja Villu Koobalti (Hendrik Toompere ir.jr.) poolt erakonna maine päästmiseks välja kuulutatud pressikonverentsiga. On see tegelikkuse mõistes loogiline või paradoksaalnegi, kuid filmis leiab poliitik oma „hea sõbra ja vaenlase“, meediaga suheldes üles oma ürgse metsa stiihiasse kaotsi läinud meedianäolise palge. Poliitilisele pinnale tagasi ujumise tehnikat mittevaldaval poliitikul õnnestub ootamatult läbi näiliselt tahumatusenagi tunduva emotsionaalse siiruse, seal juures sõnaosavust mitte kordagi, unustades pöörata enese kaotsiminek üllatavaks enese taasleidmise imeks. Selleks ei näi teda inspireerivat ei keegi muu kui rokkar Zäk.
Pressikonverentsi episoodis tundub Raivo E. Tamme mängitud hr Kägu olevat mitmeplaanilisem kui vaid siiralt kogemuse läbi rikkam uuesti sündinud poliitikategelane Pigem aimdub tema, filmiväljendit kasutades, „emotsionaalse broileri“ maski taha peitev siirust relvana kasutav kainelt kalkuleeriv elukogemuse võrra karastunud poliitik? Vaatajale on jäetud vabadus uskuda sõnu, hääletada hr. Kägu poolt või mitte.
Rezhissör Toomas Hussari teadlikult?, nihestatud thrilleri ning horrori elementidega pikitud ühe poliitiku avanemise loos avaldub ka tugev annus absurdihuumorit.. Mitte üheski filmi episoodis ei naera autor ega head näitlejad publikule nalja ette ära. Ometigi tänu olukordade absurdsusele ja meisterlikult kirjutatud äärmiselt napile dialoogile, rõkkas saal ühtseis valjus naerupahvakuis korduvalt. Vabastav naer saalis andis tunnistust ühisest äratundmisrõõmust Inimesele loodupäraselt omane olemise ja näimise vaheline dissonants on vaatajale üldmõistetav rahvusest, east, soost ja kultuuri taustast sõltumata.
On`s poliitilise mõttekandjad omadega metsas?
Autori sõnutsi polnud ei varjatud sotsiaalne süüdistus ega poliitiliselt rahulolematusest tingitud selle filmiloo eesmrgiks. Pigem kannustas teda soov jälgida neid muutusi, mis toimuvad politiseeritud inimeses kokku puutel temast tuhandeid aastaid vanema ürgse keskonnaga. Vestlusese käigus Hussar täiendas, et kuigi inmesele meeldib mõelda end loomariigist kõrgemaks, pole need erinevused mitte nii suured, kui meile inimestena ehk enesele ette kujutleda meeldiks. Hussar lisas, et talle jääb mõistetamatuks miks meie tänast vaba meediat valdab kramplik soov mütologiseerida tühiseid hingi toota neist justkui katkematul liinil uusi ajastu kangelasi .
Mees metsast
Toomas Hussar on viiekümnendates aasates mees. Õppinud Tartu Ülikoolis matemaatikat, karmil ajal Usuteaduse Instituudis teoloogiat,.lavakunsti kateedris näitekunsti Ometigi ei saanud temast ei matemaatikut, kirikuõpetajat ega näitlejat. On liikunud filmi tegemise lähedal, löönud kaasa Tallinnas populaarse von Graali teatri tegemistes, olnud Rakvere teatri kirjandusala juhataja.. Filminduses ja stsenaristikas ütleb ta end olevat autodidakti. Kõiki vabakutselise vaevu ja valusid maitstes ja taludes kirjutab lavastab, nii kinos kui teatris.
Intervjuuga metsa
Intervjuu, mille Toomas Hussar oma napist festivaliajast kinkis, läks paraku metsa, sest intervjueerija unustas sisse lülitada oma salvestaja nupu. Ometigi on rõõm tõdeda, et nii nagu juubilarist 100 aastane Eesti film pole äsjaesilinastunud mängufilm „Seenelkäik“ omadega metsas. Sel festivalil Tiff 2012 vaadatud rohkem kui paarikümne filmi hulgas tundus üks omanäolsemaid ja humoorikamaid. Kui enne Torontot muhelesid „Seenelekäigust“ äratundmisrõõmsad „Karlovy Vary“ kinogurmaanid, siis äsja hingasid Toronto festivaliga ühes rütmis eesti filmi nautivad Austria festivalisaalid, ees ootamas on Riia, Ateena, Mannheim Heidelberg..Neil päevil toimub esilinastus Tallinnas „Solarise“ kinos.
Vahest on tõsi tõdemusel, et ilmalaande jõudmiseks peab metsarahva kombel alustama ikka metsast. „Toomas Hussari film „Seenelkäik“ on selle elavaks märgiks.
