Eesti pole praeguseni oma idapiiri asukohta inimestele mõistetavalt tähistanud.
Venemaaga piirileppe allkirjastamise lootuses tahavad Eesti võimud ajutise kontrolljoone üheselt paika panna, sest praegu kulgeb kahe riigi piir umbmääraselt.
Riigikokku jõuab peatselt siseministeeriumis valminud riigipiiri seaduse muudatus, mille eesmärk on kehtestada Eesti ja Venemaa vahelise piiri täpsed koordinaadid.
“Ajutise kontrolljoone asukoht on kõigile arusaadavalt tähistamata ning piiri valvatakse Venemaa ühepoolselt maha märgitud piiri järgides,” märgivad eelnõu autorid. “Kontrolljoone täpse kulgemise mitteteadmine takistab oluliselt piirivalve tööd.”
Kui Venemaa on piiri president Boriss Jeltsini 1994. aasta ukaasi alusel välja ehitanud, siis Eesti pole piiri ei õiguslikult sätestanud ega seda ka tähistanud. Piirivalve on vaid kontrolljoone vahetusse lähedusse paigaldanud hoiatussildid, et vältida ekslikku piiriületamist.
Inimesed on aastaid lähtunud Vene piiritulpadest. Kuna need asuvad üldjuhul 2,5 meetri ulatuses Venemaa territooriumil, on tahtmatu piiririkkumine tavaline.
Umbmäärasus segab tööd
Kontrolljoone umbmäärane asukoht takistab piiritähiste, sihtide ja jälgede avastamiseks liivariba rajamist ning valvetehnika paigaldamist. Samuti ei saa piiriribaalust maad riigi omandisse võtta.
Raske on olukord piiriveekogudel, sest halva ilmaga pole Venemaa paigaldatud poid alati näha.
Eelnõus seisab, et piirirajatiste puudumine takistab otseselt piiri tõhusat valvamist, sest tähistamata kontrolljoone asukohast pole inimestel võimalik kuidagi aru saada. Samuti hõlbustab võssa või metsa kasvanud kontrolljoon oluliselt kurjategijate võimalust märkamatult üle piiri riiki pääseda.
Kontrolljoone koordinaadid peab omakorda määratlema seaduseparandusest tulenev valitsuse määrus. See oleks üks etapp piiri tähistamise ettevalmistuses – piiririba puhastamine võsast neis kohtades, mis Eesti–Vene läbirääkimiste tulemusena ei kuulu vahetamisele. Piirileppe sõlmimisel saab Eesti tagasi näiteks Värska kandis asuva nn Saatse saapa.
Poliitikud leppe kiire sõlmimise poolt
•• Enamik eilses Vikerraadio erisaates “Esimene stuudio” osalenud ekspeaministreid ning praeguse koalitsiooni esindajaid arvas, et Eesti–Vene piirileppe võib esimesel võimalusel alla kirjutada.
•• Ekspeaminister Tiit Vähi soovitas president Arnold Rüütlil sõita 9. mail Moskvasse just tingimusel, et siis allkirjastataks ka Eesti–Vene piirileping.
•• Nii praegune peaminister Juhan Parts kui ka ekspeaminister ja europarlamendi saadik Andres Tarand, Rahvaliidu juht Villu Reiljan ning Reformierakonna ase-
esimees Rein Lang olid samuti piirilepingu allkirjastamise poolt. Moskvasse sõitmise või mittesõitmisega ei pidanud nad aga õigeks piirilepingut siduda.
•• Ekspeaminister Mart Laar oli nii Rüütli Moskva-sõidu kui ka piirilepingu kiirustades allkirjastamise vastu.
•• Parts pidas võimalikuks ka piirileppe avalikustamist enne allkirjade andmist. EPL