Minister saabus otse tööreisilt Ottawast ja juba paar tundi hiljem siirdus taas lennuväljale, sihiks Põhjamaade ministrite kohtumine Kopenhagenis. Kohtumise Eesti Majas oli korraldanud EV Aupeakonsulaat ning see toimus panga koosolekuruumis; kutsutud oli siinse Eesti hariduselu ning Tartu College'i esindajaid. Ministriga olid kaasas Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Mati Luik ning keelekümblusprojekti juhid Peeter Mehisto ja Irene Käosaar. Osa delegatsioonist oli juba tagasi kodumaale lennanud.
Laas Leivat tutvustas haridusministrit, kes on erialalt molekulaarbioloog ja olnud poliitikas umbes aasta. Seejärel sai sõna minister, märkides, et ta viibib Torontos kolmandat korda — esmakordselt oli see aastal 1989 ning vahepeal ka seoses teaduskonverentsiga Montrealis. Tänase kohtumise mõte on öelda aitäh tegevuse eest, mis on siin aastakümneid tehtud, rõhutas minister, — nii siis, kui kontaktid Eestiga olid olematud kui ka viimase tosina aasta jooksul.
Põhjusena, miks ta ise nõustus professori koha pealt lahkuma ja ministritoolile asuma nimetas ta, et kui täna Eestis haridusevallas edu ei saavutata, siis on ka majanduslikud ja muud saavutused vähem väärtuslikud.
Minister tänas koolide abistamise eest AKEN-it, Tartu College'it, kus ta 1989.a. ettekande pidas, samuti kõiki eestlasi ning organisatsioone, kes on oma kodumaa partnereid aidanud ja Eesti haridust edendanud.
Kanadas viibis minister vaid kolm päeva ning visiidil oli kaks peamist eesmärki, neist esimene keelekümbluse programmiga seonduv. Programmi idee on selles, et Eestis elavad vene rahvusest noored saaksid eesti keele nii selgeks, et on võimelised selles edasi õppima, integreeruma ning saama lojaalseteks Eesti kodanikeks, kes peavad Eestit oma koduks. Programmile on andnud toetust Kanada valitsus ja Toronto Koolivalitsus. Minister märkis ka Peeter Mehisto ja Irene Käosaare töö tähtsust selle projekti juhtimisel.
Seejärel rääkis Toivo Maimets Eesti kahest viimase aja priroteedist — liitumine ELi ja NATOga. See kevad on märkimisväärne, sest mõlemad eesmärgid täituvad, rõhutas ta, ning Eesti rahvas võidab sellega oluliselt. Noored on temalt koolides küsinud, mis muutub sellega seoses hariduses. Ministri vastus on, et muutub kõik: me pole enam osa 1,5 miljonist elanikust, vaid 450 miljonist, meile avanevad samaväärsed võimalused nii ülikoolides õppimiseks kui teaduse osas. Ainult peame ise olema osavad neid võimalusi kasutama, et me ei jääks vaid odava tööjõu maaks.
Toivo Maimets kõneles ka peaminister Juhan Partsi poolt räägitud teadmistepõhisest majandusmudelist, mis on Eesti jaoks edasise edu saavutamisel väga oluline.
Laas Leivat esitas küsimuse võimaliku tulevase ajude äravoolu (brain drain) kohta Eestist, mille peale minister vastas, et tema meelest on selles osas tasakaal saavutatud — kes on läinud, see on juba läinud. Küll aga saab kindlasti edaspidi noorte haridustee oluliseks osaks vahepealne õppimine välismaal — omaenese 4-aastast õppimist Inglismaal nimetas ta igati vajalikuks ajajärguks. Seega tuleb luua Eestis tingimused, kus noored saaksid oma võimeid, haridust ja oskusi maksimaalselt rakendada.
Endise koolijuhataja Edgar Marteni küsimusele eestluse säilitamise kohta välismaal vastas minister, et Eesti valitsus teeb selles osas mis suudab. Ta rääkis toetustest, mida Eesti on andnud erinevates maailma paikades asuvatele Eesti koolidele, näit. Venemaal, kus on Eesti külad. Muidugi võiks neid võimalusi rohkem olla, arvas minister, rääkides ka võimalikest noortevahetusprogrammidest. Hr. Marten rääkis siinse eesti koolikoori peatsest reisist üldlaulupeole ja sellele järgnevale ringreisile Eestis, kuhu sõidab 63 õpilast koos saatjatega, ühtekokku 75 inimest ja mille eelarve on tohutult suur, küsides, kas oleks võimalik, et Eesti Haridusministeerium seda kuidagi toetaks? Minister soovitas esitada vastava taotluse, küll öeldes, et lubadusi on siiski raske anda. Nagu hr. Marten kinnitas, on haridusministeerium toetanud siinseid koole juba aastaid õpikute näol, mille eest ollakse väga tänulikud.
EKKT president Mai Järve küsimus puudutas narkootikumide ja suitsetamise probleemi noorte seas. Toivo Maimetsa sõnul on mitmeid programme sellega võitlemiseks. Valitsus on üritanud teha ka koolielu individuaalsemaks, et õpetajal oleks rohkem aega iga õpilase jaoks. Siiani on olnud keskkoolis maksimaalseks õpilaste arvuks klassis 36, ideaal oleks aga 24. Samuti on tähtsal kohal arenguvestlused.
Juttu oli veel geenivaramu projektist, europarlamendi kandidaatidest jm. ning kohtumise lõppedes andsid külalised siinsetele eesti koolidele kingitusi, mille seas olid kaunid värviküllased Eesti kaardid, filmid, õppematerjal jm.
Kuna oli teisipäev ja algkooli õhtu, siis otse loomulikult külastas minister ka kooli. Väiksesse saali kogunenud lapsed laulsid külalistele ja järgnes vestluse osa, kus minister selgitas lastele oma siinviibimise eesmärke. Paraku sai aeg varsti otsa ja Toivo Maimets pidi lennujaama siirduma, ent kindlasti sisendas see kohtumine mõlemale poolele vajalikku kinnitust, et prioriteedid on samad nii siin- kui sealpool ookeani. Ja ministriga kohtunud inimesed tõdesid kindlasti, et Eesti haridus on heades kätes.