Krister Parise EPL-is avaldatud ettepanek on täiesti armetu propaganda ja täiesti harimatu õhuliigutamine.
Miks nii?
H. Kingo artikkel täiendatud Krister Parise ettepanekuga.
Oletame, et protsess tuleb. Selle protsessi käigus peab kohus läbi vaatama ajakirjaniku kõik reportaažid, mis ta on Washingtonist edastanud. Kohtul oleks vaja anda vastus küsimusele: kas need reportaažid on poliitiliselt kallutatud? Rahvakeeli siis: valelikud? Alles siis saab kohus anda hinnangu, kas Mart Helme laimas ajakirjanikku või rääkis tõtt.
See on aga ülesanne, mida kohus täita ei saa. Kohus meie riigis ei ole institutsioon, mis tegeleb poliitikaga ja annab poliitilisi hinnanguid. Kohus ei saa määratleda, milline on riigis üks ja õige poliitika ja milline on sellest ühest ja õige poliitikast kõrvalekaldumine. Kohus ei ole see ega tohigi olla institutsioon, kes määratleks ja oma kohtuotsusega kehtestaks meie riigis mingi ühe ja õige poliitika.
Mõelgem hetkeks: kui EV tegutsev kohus oleks sellise pädevusega, siis võiks mingi üht ja õiget poliitikat tegev erakond kõik teised ja valet poliitikat tegevad erakonnad kohtusse kaevata, jah? Sama võiks teha iga nn. õigete poliitiliste arusaamadega isik iga teiste poliitiliste eelistustega isiku suhtes. See oleks puhas stalinism!
Õiguse ABC ütleb: kohus meie riigis ei saa ega tohi oma otsusega anda vastuse küsimusele, kas ajakirjanik edastas poliitiliselt kallutatud või kallutamata ehk tõest või väära informatsiooni. Selline otsus oleks poliitiline otsus - otsus õige ja väära poliitika kohta ja kaugel väljaspool kohtu pädevust.
Oleksid meie riigis tegevad mingid troikad kunagiste NKVD troikade eeskujul, kes langetasid poliitilisi otsuseid - siis jah, see troika võiks sellise poliitilise otsuse teha. EPL-le ja Krister Parisele kurb uudis: õnneks meil selliseid troikasid ei ole ja loodetavasti ka kunagi ei tule.
Arvamus 15. mai 2019
REPLIIK | Mart Helme kohtu alla
Krister Paris
Mart Helme süüdistab ERR-i Washingtoni korrespondenti Maria-Ann Rohemäed rängalt. Nii ERR-i enda stuudios kui ka eile riigikogus süüdistas ta korrespondenti süstemaatilises valetamises ja USA presidendi Donald Trumpi laimamises.
Mart Helme on siseminister, mitte mingi suvaline onu Heino poe tagant võpsikust, seega on tema sõnadel kaalu. Tema suu kaudu süüdistab ajakirjanikku Eesti riik.
See pole võrdsete heitlus, vaid kuulub pigem samasse kategooriasse autokraatiate ühe lemmikvõttega: vaigistada ebamugavat tõde rääkivaid ajakirjanikke riigi ülekaalukate ressursside abiga. On eriti tähtis, et toimetus oma ajakirjanikku üksi ei jätaks. Solidaarsest pöördumisest ei piisa. Helme tuleks kohtusse anda. Nagu Indrek Tarandi peksjatele võib tallegi jätta suuremeelselt võimaluse vabandust paluda ja oma piinlikud ütlused tagasi võtta.
