Harri Kingo
Maasikakriisist üldisemalt
----
Lootus, et kolmandatest riikidest imporditud tööorjade abil saab Eesti majanduse ja põllumajanduse mingile kõrgtasemele tõsta on puhas naiivsus ja ilmselt vaid ettekääne, et saaks valitsuse kallal urgitseda. Eks see ole ka teatav ettevalmistus valimiskampaaniaks. Ja pildil olemise püüdlus. Vastuvõetamatuks teeb sellised tahtmised see avatud uste poliitika, mida maasikate päästmise kattevarjus taotletakse.
Samas on selge, et kaasajal pole enam võimalik uut orjanduslikku ühiskonda üles ehitada ja selle abil õide puhkeda. Seda see madalapalgaliste tööorjade massiline sisse toomine sellise ühiskonna ja majanduse üles ehitamise katse on. Orjandus tuleb jätta minevikku.
Rääkides eesti põllumajandusest tuleb arvestada kahte paratamatut asjaolu: esiteks, et me elame põhjamaal ja siin on põllumajandus väga kulukas ettevõtmine. Seepärast peavad põllumehed väga hoolikalt valima, milline tootmisharu on siin põhjamaal kasumlik, milline mitte. Teiseks, et me oleme väga vaene riik (võrreldes kesk- ja lõuna Euroopa riikidega) ja meie põllumajandustootjad pole võimelised maksma oma töötajatele sama palka, mida makstakse teistes majandusharudes ja Euroopas.
Kui me tahame edasi elada kapitalismis, siis pole parata, kui tootjad, kes on omadega alalises kahjumis, lihtsalt kaovad.
Teine võimalus on hakata selliseid tootjaid ja kogu majandusharu subsideerima on samuti olemas, aga see on väga kallis suund ja viib meid tagasi sotsialistliku majandamise juurde, kus lihtsam on jääda kiratsema ja saada riigilt soodustusi, kui et asuda aktiivselt tegutsema ja oma tulud ilma riigita teenida. Sotsialismi ajal just nii tehti - edukatelt ettevõtetelt võeti nende tulud ära ja need jagati laiali saamatute vahel. Seegi sotsialismist võrsunud ideestik tuleb minevikku jätta.
Põllumajanduses tuleb valida need tootmise suunad, millega me toime saame. Polaarjoone lähedal asuv riik ei saa traditsioonilises põllumajanduses võistelda riikidega, mis paiknevad kaugel lõunas. Lootusetu.
Olgu lisatud, et me ei peakski siin põhjamaal sedavõrd mõtlema traditsioonilisele põllumajandusele, sest võistlemine lõunapool olevate riikidega on meie jaoks mõttetu. Me peaksime keskenduma maaelu propageerimisele ja leidma võimalused tegeleda kõikvõimaliku tootmisega maa elukeskkonnas. Peame keskenduma maaelule kui uuele elukeskkonnale ja elulaadile, mitte lihtsalt maksimaalsele põllumajandussaaduste tootmisele.
Ah jah, sedagi, et maasikakasvatus pole Eesti majanduse ja põllumajanduse nurgakivi ega vundament. Opositsiooni rõhuasetus just maasikakasvatajatele on mõttetu ja naljakas.
