Kui meile saabuvad siia moslemid, siis pole see mitte mingi pindmine kultuurierinevus, vaid see on konflikt, mis toimub inimeste aluse aluse tasandil – see on religioosne konflikt. Midagi väga sügavat, põhimõttelist ja olemuslikku.
Meie juhid pole sellest religioonide erinevuse olemuslikkusest aru saanud, sest nad pole aru saanud, mis on üldse religioon ja mida tähendab olla religioosne. Et nad on materialistid ja ateistid, siis ei oska nad mõista konflikti Euroopas religioosse konflikti ja vastandumisena. Nad räägivad mingit seosetut juttu kultuurist, keelest, integratsioonist, avatusest, sõprusest jms. taipamata, et kristlus ja islam, ateism ja islam ei integreeru, nagu ei integreeri vesi ja õli.
Kaljulaid ja tema kõnede kirjutajad ei orienteeru ilmselgelt religioonides üldse. Nad arvavad, et olla religioosne on umbes sama, mis käia kas kas mingis viskiklubis, rahvatantsuringis või võimlemisrühmas. Ja et religiooni vahetamine pole midagi enamat kui ühest harrastusgrupist teise minek: hakata ujumise asemel tegelema aeroobikaga vms.
(…) Oh jah. Nad on religioosses mõttes ikka absoluutselt harimatud. Vastavalt räägivad nad ka täielikke lollusi, kui nende esinemistes on teemaks kas meie või saabujate religioossed vaated, integratsioon või kultuurilised erinevused. Nad on lihtsalt totaalselt rumalad ega mõista seepärast, mis ja miks maailmas ning Euroopas praegu toimub ja mis hakkab toimuma ka siin – Eestis. Miks nende unistuste integratsioon, sõprus, vendlus ja kõigi ühine suur õnn ära jääb.
Rumalus on kurjuse hakatus. Meie valitsejate rumalus ei vabasta neid vastutusest kurja eest, mida nad eesti rahvale teha plaanivad. Nende rumalus ei saagi neid vastutusest vabastada, sest just nende totaalne rumalus on nende kurja tegemise ja vastutsuse põhjus. Kui kurjategija lollus vabastaks ta vastutusest, siis poleks maailmas ühtegi kurjategijat.
