Tartu rendib paarikümne krooni eest hauaplatse juba aastaid
Uus seadus sätestab ka eri uskude esindajatele võimalused luua kalmistul oma piirkond. Tallinnas on usutunnistusega juba arvestatud ja oma matmispiirkonnad on islamiusulistel Liival ja juutidel Rahumäe kalmistul.
Üle pika aja perekonna hauaplatsile minejaid võib lähiaastatel tabada üllatus, kui nende hooletusse jäetud mälestuspaik on teistele välja renditud.
Hauaplatside eest renditasu võtmist kavandav siseministeerium on eeskujuks seadnud sõjaeelse seaduse.
“Maailmas pole tasuta asju ja keegi peab ju maksma – kas kohalik omavalitsus või inimene,” ütles siseministeeriumi nõunik Tiit Sepp.
Paneb inimesed tööle
Sepa sõnul annaks hauaplatside rentimine kalmistutele lisaraha ja võib-olla ei jäta inimesed siis oma hauaplatse ka hooletusse. “Surnuaedades käies on näha palju mahajäetud haudu, haua-plats on võssa kasvanud,” lausus Sepp. “Nii ei leita enam omanikke ega teata, kas platsi tuleks hoida või lasta peale matta.”
Selliste segaduste vältimiseks tuleks teha kalmistute register, mis on hauaplatside rentimise eelduseks.
Tartu alustas hauaplatside rentimist juba 1992. aastal ja praeguseks on suur osa linna kalmistuplatsidest kindla omanikuga.
Tartu linnaasutuse Kalmistu juhataja Aime Pärna sõnul on linn nüüdseks juba kaks korda hauaplatside kasutusõigust müünud. Esimesel korral, 1992. aastal tuli ühe inimese hauaplatsi viieaastase kasutusõiguse eest tasuda 50 krooni. Pärast seda sai kasutusõigust osta kümneks aastaks 80 krooni eest.
Siseministeeriumis seadust ettevalmistava töögrupi liikme Vootele Hanseni sõnul võiks hauaplatside rendi tasu täita kuni poole surnuaia eelarvest.
Samas seab seaduseelnõu piirangu, et omavalitsus võib hauaplatside rendist saadud raha kasutada vaid kalmistu asutamis- ja haldamiskulude katmiseks. Selle alla kuuluvad tarad, aiad, teed, veevärk, märkis Hansen võimalikke kulusid loetledes.
Lõpliku otsuse tasu kehtestamise ja suuruse kohta teeb omavalitsus, kui riigikogu ja valitsus seaduse heaks kiidavad.
Seadus toob selguse
Tartus võib kalmistu hooldamata hauaplatsi uuele kasutajale anda siis, kui seda pole juba aasta hooldatud ning pole välja võetud matuseplatsi tunnistust.
“Sel juhul pole inimesel enam õigust platsi tagasi nõuda,” märkis Aime Pärna. “Aga siis inimesed tulevad ja ütlevad, et mis õigusega te minu platsi välja andsite, kuigi nad pole kaks aastat platsil käinud.”
Sellesarnaste juhtumite tõttu loodab Pärna uuest seadusest eelkõige juriidilist kaitset.
Viimane matmist reguleerinud seadus pärineb 1935. aastast. Praeguse seaduseelnõu arutlus jätkub ministeeriumis detsembris.
Tallinn rajab uut kalmistut
Tallinn peab endiselt läbirääkimisi Saku vallaga, et leevendada linna surnuaedades tekkinud matmispaikade puudust.
Tallinna kommunaalameti juhataja Ain Valdmanni sõnul on linn endiselt huvitatud Saku valda Männikule kalmistu rajamisest. “See võib olla ka ükskõik milline teine koht, aga kalmistu jaoks on eelistatum liivane pinnas,” märkis Valdmann.
Teema tuleb uuesti arutlusele, kui Saku vald üldplaneeringu arutamisega lõpule jõuab.
Vaba matmispinda on Tallinnas veel Liiva, Pärnamäe ja Metsakalmistul ning Siselinna kalmistul, mis sai hiljuti lisatud maa-alaga juurde 700 uut hauaplatsi.
Sigrid Laev