Merilin Kruuse, Eesti Päevaleht Online

Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul suurenes tänavu võrreldes möödunud aasta sama perioodiga A-viirushepatiiti haigestumine 3,8 korda ja haigestumine C-viirushepatiiti kaks korda.

„Eestis on tänavu registreeritud kokku juba 141 viirushepatiidi juhtu, neist 15 A-viirushepatiidi, kümme B-viirushepatiidi ja 44 C-viirushepatiidi juhtu. Samuti on suurenenud krooniliste ja täpsustamata hepatiitide osakaal," rääkis Kutsar Eesti Päevalehele.

„Eestis on sel aastal 18. mai seisuga kinnitust leidnud 15 A-viirushepatiidi esinemist, millest 12 on sissetoodud välismaalt: Egiptusest seitse, Indiast neli ja Lätist üks."

Hepatiit on tõsine ülemaailmne terviseprobleem. Kuigi paljud A-hepatiidi juhud jäävad avastamata, on Maailma Terviseorganisatsioon andnud teada, et igal aastal esineb vähemalt 1,5 miljonit haigusjuhtu. Ligikaudu kaks miljardit inimest maailmas on nakatunud B-hepatiidi viirusega ja neist umbes 250 miljonit on kroonilised viirusekandjad. Ligikaudu 500 000 kuni üks miljonit inimest sureb aastas B-hepatiidiga seotud haiguse tõttu.

A-hepatiidist on võimalik hoiduda puhtust pidades. Kuigi kondoomi kasutamise tõhusus B-hepatiidi viiruse edasikandmise vältimiseks ei ole sajaprotsendiline, võib kondoomi kasutamine nakatumisohtu vähendada. Arvestada tuleks ka B-hepatiidi nakkusohtu mitme kosmeetilise protseduuri puhul, näiteks tätoveerimine ja kõrvade augustamine.
Parim kaitse A- ja B-hepatiidi vastu on vaktsineerimine.

Märkmed: