Kui pajuurvad (willow catkins) on algselt hallid, on võib-olla sobivam neid nimetada pajukiisudeks. Kui juba pikalt avatud ja tolmlema hakkavad (on õietolmukatest kollased), siis on vägagi paslik nimi pajutibu! Pigem aga sõltub nimi sellest, kuidas kellegi eelkäijaid neid nimetanud ja edasi õpetanud on.
Kui palju maksab Tallinnas Vabaduse väljakul kõrval, Jaani kiriku taga tuntud müüginurgal, pajuurbade kimp? See sõltub kimbu suurusest, aga ka okste värvusest. Läinud nädalal olid nimelt tumepunakate vartega kimbud tibake kallimad, kuni 3 eurot kimp, ja pruunikatest ning kollakas-rohelistest okstest koosnevad kimbud 1 või 2 eurot kimp. Oli juhust ka ühes kodus näha tuhmjatel helelilladel (lavendliõite värvi) okstel siidiseid urvakiisusid! Hinnast on kohe näha, milline on tänavune moevärv...
Tore on linnast veidigi välja sõites mängida autoaknast pajutibude otsimise mängu. Meil olid tänavu Ida-Virumaale lihavõttepühadeks sõites kaasas okstelõikamise käärid ning kahlates läbi sulavate hangede korjasime tee äärest urbadest karvaseid oksi nii Purtsest kui ka Sakast, Ontika kõrgel pankrannikul. (Saka mõisa meretornist avanes imekaunis vaade üle sinivalgetriibulise Soome lahe, kus jää ja avatud vesi huvitavalt vaheldumisi.) Paljud linnainimesed kahjuks iga kell siiski võssa ei satu ning vanemate inimeste vaeva, kes korjamise töö enda peale võtnud ja kimpe kesklinna müüma tulnud, ei ole kahju ka müügiga toetada.
Paju (willow) perekonna teaduslik nimetus Salix tuleneb keldi keelest ja tähendab sal + lis = vee lähedal. Põhja-Eestis kannavad põõsataolised pajud rahvapäraselt nime paju, Lõuna-Eestis pai. Suuremad, puutaolised pajud kannavad Põhja-Eestis nimetust remmelgas, Lõuna-Eestis on nende nimeks raag, Viljandi- ja Pärnumaal raid ning Saaremaal lember!
Foto ja tekst: Riina Kindlam, Tallinn
