Eesti hetked
Muinastulede öö
FOTO: Vaatamata valjule tuulele süüdati Koguva sadamas Muhu saarel tänavusel muinastulede ööl 27. augustil võimas lõke. Õnneks oli vett lähedalt võtta ja tulel hoiti silm pikalt peal. Taevas mere kohal veel kumas ja vasakul pool vaatevälja, Saaremaa idarannikul, hakkasid pea paistma sealpoolsed lõkketuled. Foto paremas ääres, suitsu seest paistavad püstilaotud mõrravaiad, mida kogenematu linnainimene esialgu ekslikult püstkodadeks pidas.
Esimest korda süüdati lõkked kahel pool Soome lahte augusti viimasel laupäeva õhtul aastal 1992. Seega on juba rohkem kui 20 aastat kasvanud traditsioon meenutada rannarahva märgutulede traditsioone ja ühineda mereäärsete kaugele paistvate lõkketulede kaudu. Kui vaadata internetiaadressilt (
http://www.muinastuled.ee/) kaarti tänavuste lõkete toimumispaikadest, on näha, et neid süüdati ka Lätis, Rootsis ja Soomes, kuid kõige enam piki Eesti rannikut. Mul oli esimene kord osa võtta muinastulede ööst ning sise-saarlastena pidime ostustama, kas sõita Panga panka, Kuressaarde või Koguvasse. Koguvas oli sõbranna ja võimalus näha teisi tulesid üle Väikese väina Saaremaa pool ning see osutus heaks valikuks. Esimese kustumatu mulje ranna poole jalutades jätsid sealsed ritsikad - nii valju saagimist meie kandis küll pole kuuldud! Kusjuures kohtasin üht lähedalasuva Igaküla elanikku, kes pole nooruseast saadik kilke ega rohutirtse kuulnud - nende helisagedus tema jaoks ei toimi! Kurb. Kuid suure lõkke mõnudest ja pillimängust sai ta ikka osa. Pea kohal laius meeletu tähetekk, milleni lõkkesädemed pürgisid. Ja üle vee naabersaare tulukesed.
Muinastulede öö kodulehekülg kirjeldab: “Vanimad kirjalikud andmed rannalõkete ehk iidetuledega teadete edastamisest Läänemere regioonis pärinevad viikingiajast. Siis toimis rannikul laevateede läheduses juba ühtne, ulgumerelt kuni sisemaani ulatuv valvesüsteem. Sellesse pidi iga ranniku kogukond andma lõkke süütamisel ja hoidmisel oma kindlaksmääratud panuse ja kandis küllalt ranget vastutust teate mitteedastamise korral.“ Enne tuletorne olid lõkked. Ja enne meid - meri. Hoiame merd, mis meid ühendab ja hoiame ise ka kokku!
Foto ja tekst: Riina Kindlam, Tallinn
