Mitte ainult kahejalgsed, vaid kõik teisedki karvased, kes karantiinis istunud, soovivad ammu end tuulutada. Matkale minnes ei ole aga kass just esimene lemmikloom, kelle kaasavõtmist kaalutakse. Kui kass on aga vastava rahuliku iseloomuga (sellised nn kass-koeri on täiesti olemas, meid ootab Tallinnas ka selline), uudishimulik ning säilitab külma närvi ka väljaspool koduseinu seiklusolukordades, on antud õhuaukudega transpordimull ideaalne.
Saage tuttavaks Tartu kassipoiss Kikiga, kes võeti kaasa kultuurilisele päevaseiklusele. Lugu algas 30. aprillil, kui soovisin hetkel Tartus elavale sõbrannale, endisele kolleegile head volbrit. (Volbriööd tähistatakse teatavasti Tartus üliõpilasseltside ja korporatsioonide poolt veidi teisiti, kui mujal Eestis, kuigi tänavu tavapäraselt ei tähistatud.) Sõbranna viibib hetkel oma lapsepõlvekodus, mis asub Toomemäe hõlma all, Juhan Liivi tänavas. Olin just märganud, et 30. aprill on ühtlasi luuletaja Juhan Liivi sünniaastapäev (30.04.1864 - 01.12.1913) ja mainisin seda e-kirjateel ka Helenile. Hiljem sain teada, kui ilmusid matkafotod, et sõbranna oli seepeale emadepäeval võtnud ette automatka siseturismi toetuseks (ainsale, mida hetkel toetada saab) ja sihiks võtnud Juhan Liivi haua Alatskivi kalmistul. See oli tema esimene väljasõit koroona ajal pärast kaht kuud kodus kinniistumist.
Juhan Liivi haua obelisk on väga muljetavaldav ning selgus, et selle autor oli tolle päeva matkajate kolmanda sõbranna vanavanaisa Voldemar Mellik. Eesti on väike, siseturism on heades, läbipõimunud kätes!
„Juhan Liivi hauale Alatskivi kalmistul püstitati 1924. aastal skulptor Voldemar Melliku neljameetrine metallobelisk. Bareljeefi obeliski ühel küljel tegi Mellik Nikolai Triigi portree järgi.“ (Vikipeedia. Seal on ka fotod.)
Tavaolukorras oleks kahtlemata käidud Juhan Liivi Muuseumis, mis asub Peipsiääre valla Rupsi küla Oja talus, kuid sisemuuseumina polnud see veel külastajatele avatud. (Muuseumi kodulehekülg http://muusa.ee/). Sel korral siis piirduti veel Alatskivi lossi avastamisega (mis piirdumine, see lumivalge tornikestega loss on Šotimaa Balmorali lossi eeskujul ehitatud a. 1885!) ja Alatskivi paisjärve imetlemisega. „Seal oli mõnus, kaunis, rahulik, ilus. Mets mühises,“ muljetas Helen. Nutitelefoni vahendusel toimuva kirjavahetuse lõpuks teatas kallis sõbrants, et läheb Wernerisse kookide järele...