Turgutamaks mardi- ja kadrisantide jooksmise kommet ja mis seal salata – upitada seda vana tava uue ja lastele magnetina mõjuva Halloweeni jubeduste kiuste – on tänavu organiseeritud üle-Eestiline mardikombestiku õpetamine ja santimise läbiviimine. Fotol on sokupere hundist karjusega ja ühel kitsetallel käes puidust mängupill kilk! Santimise seltskonda kuulus tavaliselt mardiisa koos mardiema ja -lastega, igasugu loomi (vahel ka eksootilisi, nt krokodille) ja tähtsaid ametipidajaid nagu sabakeerutaja, tönk ja kotimees. Foto: „Hakkame santima“ Facebook'i lehekülg
See on minu väljamõeldud pealkiri, kuigi seda jõudis enne mind välja mõelda ja trükki anda reporter Janno Zõbin Tartu Postimehes. Aga see on ainuõige pealkiri, mida teadlikult kordan, sest kui pole santijaid ehk neid, kes mardisantidena 9. novembri õhtul, mardilaupäeval või kadrisantidena 24. novembri õhtul (kadrilaupäeval) lauldes, trallitades ja head soovides jooksevad nii nagu muiste, siis ei ole ka elavana seda lõbusat traditsiooni meie kultuuripärandis.
See viimane on kõva sõna. Käesoleva Euroopa kultuuripärandiaasta programmi raames on algatanud ja veavad initsiatiivi vankrit „Hakkame santima!“ Eesti Folkloorinõukogu ja Rahvakultuuri Keskus. Infotuumikuks on tähtpäevaks loodud teemalehekülg www.mardipaev.com, aga ka Facebooki lehekülg Hakkame santima. Mask ette ja luurele!
Tahtmata kaikaga Halloweenile kallale minna, on see siiski ere näide „võõrliigist“, mis kaugeid jõgesid mööda kultuurikeskmesse jõuab. Ja ahvatleb, on põnev! (Ma ei saa vastu vaielda, kuna olen sündinud Toronto-eesti lapseks ja muidugi mõista armastasin sealset 31. porikuu „mardipäeva“, nagu eestlased seda siis ja ikka veel kutsuvad.) Halloween on sarnane võõrliikidele, keda ETV loodussaates „Osoon“ sel nädalal portreteeriti – „Nii signaal- kui ka ogapõskne vähk on kohalikule jõevähile agressiivsed elupaiga- ja toidukonkurendid, aga mis veel hullem, nad levitavad jõevähile surmatoovat haigust - vähikatku. Ainuke lootus võõrliigist vabanemiseks on väljapüük.“ Kommete puhul ei saa väljapüüki sooritada, küll aga tasakaalustada ja tutvustada laiemat pilti. Tuleb nentida, et viimasel ajal on eestlased tundlikumad selle võõra püha suhtes ning ilmselt seetõttu on ka aeg küps antud kasvatuslikuks ettevõtmiseks.
Vana head asja on lausa nõnda soositud, et on võimalik end eelpool mainitud võrgulehel mardipaev.ee mardisandiks kirja panna (pered, sõpruskonnad, kolleegid) ja samas „anda oma kodu üles“, ehk teatada mardisantide ootamisest, et nad su lävepaku leiaks. Milline uskumatu uue välktehnoloogia ja kummalise (kummitusliku) virtuaalse suhtlusvõrgustiku ning mullaste tavade risttee! Kindlasti itsitavad kõik ammused esivanemad selle „hiina ime“ üle, mille kaudu lapsukesed kokku saavad nende laulusõnu kordama... Kuid mitte ainult lapsed. Mardi- ja kadrimaskeraadid olid ennevanasti hoopis suurte inimeste pärusmaa, seltsimine ja tõsine suhtlusöö, ning sandiks käimine külaühiskonnas tähendas vastuvõttu täiskasvanute hulka! Mingil hetkel taandus komme lasteaedadesse ja koolimajadesse. „Hakkame santima“ juhib just sellele tähelepanu ja julgustab (erinevalt Halloweenist) täiskasvanuid tuttavate ustele koputama vaimuka seltsimise sooviga pimedal ajal.
Martide võrgulehe kaudu on võimalik ennast kurssi viia uhkete ettevõtmistega: koolitused (esmajärjekorras õpetajatele ja kultuuritöötajatele) on toimunud juba MITU KUUD üle terve Eesti, käimas on „Märka marti!“ kogumisvõistlus, mardipäeval 10. novembril (Martin Lutheri sünniaastapäeval ja päev enne Euroopas laiemalt tähistatavat Tour’i püha Martini päeva) toimub Tartus suisa rahvusvaheline konverents „Ukselt uksele, ajast aega“ sanditamiskombestikust. Kohal on külalismardid Lätist, Venemaalt, Valgevenest ja Itaaliast, kes astuvad õhtul üles folkloorikontserdiga. On õpetusi, kuidas riietuda, mida teha, õppevideod ja üle-Eestiliste mardipidude loend (Risti põhikoolis toimub näiteks mardipulm). Ilmunud on ka „õpik“ – Mardiraamat, abiks mardi- ja kadrisandile. Ja kas teadsite, et november on võro keelen märtekuu?
Uuel ajastul tuleb puust ja punaselt ette teha imelihtsaid asju (heatahtlik itsituskoht). Näiteks kuidas lõigata kasetohust maski, kust saab hankida lehmakella ja mis asi on läki-läki... „Mardisandi jooksmine igas külas!“ „Mardisant on õnne pant!“ „Mardiõnn igasse majja!“ Julge mardi rind on karvane... ei, rasvane; kadril lumine.
Riina Kindlam, Tallinn
