Sellel tahvlil on kõigile Kotkajärve sõpradele tuttav nimi – võimlemisõpetaja Anton Õunapuu, Eesti skautluse rajaja, kelle auks Kotkajärve suur lipuväljak kannab nime Anton Õunapuu väljak. Otse tahvli all, Tallinna Reaalkooli uhkes aulas, mängis 24. novembril EMTA (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) ja Otsa kooli õpilastest koosnev ansambel Bachi kantaate. Selles koolis, selles aulas, oli Anton Õunapuu võimlemisõpetaja, enne kui langes 2.IV.1919 Petseri all 31-aastaselt Eesti Vabadussõjas. See tahvel, ühe Eesti eest langenud õpetaja ja kolme õpilase nimega oli seega silme ees poolteist tundi järjest...
Varajase muusika kontsertsarja esimene kontsert andis võimaluse astuda üle Reaalkooli ukseläve esimest korda elus. Teadsin, et kool on vana ja väärikas, kuid tema uhke sisemus jahmatas ikkagi, ehitatud on ta ju 1881. Aula, kus kontsert aset leidis, meenutas Tartu Ülikooli aulat, kuna sellel on sarnaselt kahel pool ülalkorruse rõdu.
Reaalkooli tuntakse (ka kaugel) vast kõige enam selle ees seisva ,,Reaali poisi“ mälestussamba järgi. Ferdi Sannamehe kuju Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajatele ja õpilastele avati 1927. aastal ning selle lasid 1948. aastal hävitada Nõukogude okupatsioonivõimud. 1993. aastal taastasid skulptor Vambola Mets ja arhitekt Rein Heiduk monumendi algsete kavandite järgi.
Läinud kolmapäeval, 28. novembril, möödus 100 aastat Vabadussõja algusest. Mälestustseremoonia toimus sel puhul Narva lähedal Riigikülas, 4 aastat tagasi Kaitseministeeriumi ja rahvaannetuste toel taasavatud Vabadussõja mälestussamba juures. Kohal oli väga palju kooliõpilasi, sealhulgas Narva Eesti Gümnaasiumist ja ligi 300 gümnasisti Tallinna Reaalkoolist. 100 a tagasi osalesid mõlema kooli õpilased Vabadussõja avalahingutes Narva all. Seda märkis oma kõnes president Kaljulaid.
,,Kindlasti on side nende õppursõduritega, kes 100 aastat tagasi tulid võitlema. Meie enda koolivennad. Ja ma arvan, et see on kõige suurem side selle tänase päeva jooksul. See oli 100 aastat tagasi, aga see oli alus selleks, et meil praegu saaks olla see riik,“ rääkis Tallinna reaalkooli õpilane Andres Kauri.
Anton Õunapuu võttis osa lahingutest Punaarmee vastu ka sealsamas Viru rindel ja Pihkva rindel, kus ta langes.
Eesti skaudiliikumise rajaja maeti 9. aprillil 1919 oma sünnikoha Vändra vanale kalmistule. 26. mail 1940 avati tema langemise kohas üle kahe meetri kõrgune graniitsammas, mille püstitas Skautide Malev. Sama aasta lõpus, seoses kommunistide võimuletulekuga, sammas purustati.
,,Pea pool sajandit hiljem asetasid gildiskaudid, kelle hulka kuuluvad ka kunagised gaidid, noorkotkad ja kodutütred, Vändra Muinsuskaitse Seltsi toetusel Anton Õunapuu sünnikodu Liivoja talu õuele mälestuskivi, meenutamaks, mis hinda on vaba riigi eest makstud,“ kirjutab Leho Männiksoo Maalehes 8.11.2012.
Vahel on vaja asjadele pikalt otsa vaadata, nagu tol õhtul saatuse soovil.
Riina Kindlam, Tallinn
