Kiire inflatsiooni tulemusena on Eesti üldine hinnatase Euroopa Liidu keskmise suhtes tõusund 89 protsendini, ehk siis Eesti hinnatase on väga lähedal keskmistele EL hindadele.
Kaupade hinnad tõusid eelmisel aastal 95 ja teenuste hinnad 81 protsendini ELi keskmisest.
Kui 2021. aastal oli Eesti üldine hinnatase ELis 18. kohal, siis eelmisel aastal tõusis see juba 14. kohale. Eesti hinnatase kerkis eelmisel aastal näiteks ka üle Portugali, Kreeka ja Sloveenia hindade. Kõrgeima hinnatasemega riigid ELis on viimastel aastatel olnud Taani, Luksemburg, Rootsi ja Soome. Madalaimate hindadega on aga Rumeenia, Bulgaaria, Poola ja Ungari.
Eesti kiire üldine hinnatõus muudab meie ettevõtete jaoks konkurentsikeskkonna üha pingelisemaks. Tööstusettevõtete hinnangul nõrgenes nende konkurentsivõime välisturgudel eelmise aasta teisel poolel järsult, jõudes kõigi aegade halvimasse seisu. Sel aastal ei ole ettevõtted oma konkurentsivõime paranemisest veel märku andud. Konkurentsivõime halvenemine võib pidurdada ekspordi taastumist, kui välisnõudlus paranema hakkab.
Kui aga vaadata tegelikus individuaalses tarbimises, mis võimaldab majapidamiste ostujõudu rahvusvaheliselt paremini võrrelda, kasutatud kaupade ja teenuste hindu, siis tõusid need Eestis eelmisel aastal 91 protsendini ELi keskmisest.
Eesti tarbekaupade hinnad on muuhulgas kõrgemad kui näiteks Hispaanias, Kreekas ja Portugalis ning väga lähedal Itaalia hindadele.
Pikemas vaates on Eesti SKP elaniku kohta lähenenud kiiresti ELi keskmisele – kui 20 aastat tagasi oli pärast riikidevaheliste hinnaerinevuste kõrvaldamist ehk ostujõustandardi järgi Eesti SKP elaniku kohta 48 protsenti, 10 aastat tagasi 74 protsenti, siis eelmisel aastal oli see juba 87 protsenti EL keskmisest.
Allikas: Postimees
