Tänavu arvutas statistikaamet esimese kolme kuu andmete põhjal riigi keskmiseks brutopalgaks 7427 krooni. Seesuguse palga teenija võidab järgmisel aastal tulumaksu langetamisest (24% asemel 23) ja tulumaksuvaba miinimumi suurendamisest (1700 asemel 2000 krooni) iga kuu 124 krooni lisaraha. Tolle väikese võidu sööb aga oodatav hinnatõusude laine vähemalt viis korda ära.
Ainuüksi Tallinna Vesi taotleb linnavalitsuselt õigust tõsta hinda 9,6%. Kui praegu maksab tallinlane veekuupmeetri eest 11 krooni 67 senti ja heitveekuupmeetri eest 9 kr 44 s, siis uuel aastal on need hinnad vastavalt 12 kr 79 s ja 10 kr 35 s.
Samamoodi ähvardab uuel aastal kerkida ka toasooja hind. Põlevkiviõli hinna kallinemine kaks korda võib kaasa tuua kuni 60%lise hinnatõusu.
Ka Eesti Gaas plaanib hinda tõsta - kodutarbijale kallineks gaas esimese hooga 10-12%.
Enamik analüütikuid ennustab ka bensiini ja diislikütuse pidevat kallinemist, sest nafta hind maailmaturul aina kerkib, dollar kallineb ning Hiina ja teiste arenevate riikide kütusetarve kasvab sellise mühinaga, et naftatöötlejad ei jõua vajalikul hulgal bensiini pruulida. Eesti tanklaketid on pakkunud peatseks bensiiniliitri hinnaks 14-15 krooni, Uno-X tanklaketi omanikfirma Hydro Texaco peadirektor Andres Kivistik aga juba aprillis kuni 19 krooni.
Menuseriaali «Õnne 13» stsenarist Teet Kallas kuulab hinnatõusude loetelu ära ja tunnistab, et kuigi tema peret too laviin eluliselt ei mõjuta, teab ta küllaga inimesi, kes võivad seepärast hätta jääda.
«Näiteks üksi elavad pensionärid ja üsna väikest või isegi keskmist palka teenivad inimesed. Neil võib päris raskeks minna, sest tegemist on järjekordse püksirihma pingutamisega. Loomulikult on töökohti, kus palk vastavalt elukalliduse tõusule ka kasvab, kuid paljudes ametites see ei muutu,» nendib Kallas.
SL Õhtuleht