Eesti identiteedi arengurajal Kanadas ESK toetusel

Eestlased Kanadas | 23 May 2008 | Andres RaudseppEWR

Kaks peamist eestlaste ajaloolist asukohta Kanadas on Lõuna-Alberta ja Montreal. Esimese külge võiks riputada aasta 1899. Montrealis, kus eestlased hakkasid liikuma veerand sajandit hiljem, oli kulminatsiooniks Montreali Eesti Seltsi asutamine aastal 1933.Vahepeal on need kaks teineteisest kaugel paiknevat kogukonda arenenud üpris erineval moel.

Albertasse suundunud eestlased moodustasid peamiselt kolmes asukohas agraarühiskonna 20. saj. algul. Nende kui Kanada eesti pioneeride staatust tunnustati tänavu 3. mail toimunud tseremoonial mahuka kodulehekülje avamisega internetis, millest anti juba märku möödunud sügisel, kui filmifestivalil est.docs linastus Alberta vanaeestlaste elu käsitlev film.

Tollel sisukal sündmusel tekkis soov omandada põhjalikumat teavet eesti päritoluga kanada pioneeride kohta ning isiklikult kohtuda filmis kõnelevate Ain Dave Kiili ja Eda McClungiga Alberta Eesti Kultuuripärandi Seltsist. (Alberta Estonian Heritage Society).

Kuna film oli vändatud ilmse professionaalsusega, soovisin veel andmeid selle tekkeloo kohta. Avastasin, et siin oli Eesti Sihtkapitali ettenägelikkus mängus.

Seltsi välissuhete juht Dave Kiil selgitas, et algatuseks tuli ESK kohe vastu majandusliku toetusega, mis järgnevalt käivitas suurema toetuse Alberta provintsilt. Peale filmi tegemist saadi veel toetust vastavalt föderaalvalitsuse organilt ja algas interneti kodulehekülje kujundamine, mille aadress on: www.AlbertaSource.ca/Abestonia....

Tunnustust eestluse identiteedi tugevdamise eest väärivad Alberta Eesti Kultuuripärandi Seltsi juhid ja kaudselt ka Eesti Sihtkapital Kanadas.

Eesti identiteedi areng Montreali piirkonnas on hiljuti võtnud erineva pöörde. Heidaksime vaid põgusa pilgu minevikku. Kui 1947. a hakkas sinna saabuma eestlasi põgenikelaagreist, algas seal märkimisväärne ühiskondlik tõus. Uustulnukatega ühinesid 1933. a. asutatud Montreali Eesti Seltsi ,,Koit“ liikmed. Pool sajandit nautis Montreali eestlaskond vilgast ühiskondlikku elu. Ent seda hakkas mõjutama 1960. aastate lõpu poole alanud väljarändamine Toronto suunas. Eriti vähenes teise ja kolmanda põlvkonna eestlaste arv, kohalejäänud noortel katkes aga ühendus eestlaskonnaga.

Kuid ajad ja asjad muutuvad, ja seekord dramaatiliselt. Kuulnud paar aastat tagasi taaselustunud Montreali Eesti Seltsi (MES) tegevusest, helistasin seltsi esimehele, muusikapedagoog Karl J. Raudsepale ja abiesimehele Anton Tikovtile. Selgus, et Montrealis on palju organiseerimistööd tehtud. Sain ka aru, et seltsi nimekiri on võrreldes lähiminevikuga oluliselt täienenud noortega. Tegevusest tõstab esimees esile huvitava näitena eesti keele eduka kursuse. Tema sõnul on üllatav näha, kuidas nooremad, keda pole pikki aastaid eestlaste üritustel nähtud, tunnevad nüüd eesti keele ja kultuuri vastu suurt huvi. Keelekursust juhendab Enel Onu Ottawast. Siingi on mänginud olulist rolli Eesti Sihtkapital Kanadas oma majandusliku toetusega.

Kui Kanada päritoluga eestlane peab eesti identiteedi märgi kandmist enesestmõistetavaks, siis Karl Raudsepp jutustab ühest huvitavast erilaadsest seigast. Prantsuse-kanadalasest Eesti Vabariigi aukonsul Montrealis Monsieur Maurice Forget on hakanud eestlaste tegevusele kaasa lööma. Ilmselt on ka tema silmis eesti identiteet oluline. Ta võttis agaralt osa Eesti Vabariigi 90. aastapäeva kontserdi korraldamisest, mis kulges suure eduga.

Sellest kontserdist ilmus 7. märtsi Eesti Elus Roxanne Martelli sulest ingliskeelne artikkel. Karl Raudsepp mainib: ,,See oli haruldane kontsert, mille üle eestlased olid ülimalt uhked. Kolmandik publikust olid lätlased, leedulased, prantsuse-kanadalased ja teised kohalikud mitte-eestlased. Armas Maiste on Montrealis hästi tuntud ja hinnatud.“

Teatavasti on tuntud klaverikunstniku ja pedagoogi Armas Maiste elukoht nüüd Ottawa eeslinn, mis on ka lähedal Montrealile, kus ta oli sümfooniaorkestri pianist ja ülikooli õppejõud.

Oli huvitav, et kontserdisaal, mis kandis jazzi-kuulsuse Oscar Petersoni nime, oli hetkel muutunud eesti jazzi- kuulsuse võidutrooniks. Elagu Maiste! Karl Raudsepa hinnagul täitis publik kaks kolmandikku 600-kohalisest saalist. Selle esindusliku kontserdi läbiviimiseks saabus samuti majanduslik toetus Eesti Sihtkapitalilt.

Hiljutises vestluses ESK esinaise Lia Hessiga avaldas viimane soovi toetada just neid eestlaste asukohti, kust Sihtkapitalile tulevad pärandisummad. Arusaadavalt on Montreali eestlastelt tulnud ka vastavat toetust.

Soovitan siinjuures lugejail tutvuda ka Montreali Eesti Seltsi koduleheküljega: www.mtlmes.ca.

Jääme ootama, mida põnevat Montreali eestlased lähitulevikus veel ette võtavad.