Sageli «pingviinide paraadiks» nimetatud vastuvõttu peab väga vajalikuks 41 ning pigem vajalikuks 34 protsenti küsitletuist. Ükskõikselt ja eitavalt suhtub vastuvõttu kokku veerand inimestest.
Keskmisest enam oli vastuvõtu pooldajaid kõrgharidusega, väiksemate linnade elanike seas ning Virumaa elanike seas.
Üldse peab kaks kolmandikku inimestest vajalikuks kõiki 24. veebruaril toimuvaid üritusi, näitab BNS/Faktumi uuring.
Eelkõige käib see varahommikul Toompeal toimuva lipu heiskamise tseremoonia kohta.
Vaieldamatult kõige olulisemaks pidasid inimesed lipu pidulikku heiskamist. 58 protsendi küsitletute hinnangul on see väga ja 32 protsenti sõnul pigem vajalik.
Ükskõikseks jättis tseremoonia vaid seitse protsenti küsitletuist, aastapäeva üritustest jätab lipu heiskamine ükskõikseks kõige vähem inimesi.
Keskmisest enam pidasid seda tseremooniat vajalikuks kõrgharidusega ja pigem kõrgema sissetulekuga inimesed, samuti väiksemate linnade ning Põhja-Eesti elanikud.
Positiivne hinnang tseremooniale on eriti suur vanemate elanike seas. 18-35-aastaste seas pidas seda väga vajalikuks 49, 35-54-aastastest 58 ja 55-74-aastaste seas juba 67 protsenti küsitletuist.
Inimesed ei kahelnud ka Estonia kontserdi otstarbekuses. Väga vajalikuks nimetas seda 35 ja pigem vajalikuks 44 protsenti vastanutest.
Enim toetasid kontserti naised, üle 35-aastased inimesed ning kõrghariduse ja kõrgema sissetulekuga küsitletud.
Ka Tallinnas Vabaduse väljakul toimuv sõjaväeparaad on elanike hinnangul oluline. Väga vajalikuks pidas seda 30 ning pigem vajalikuks 40 protsenti küsitletuist.
Samas oli kokku 30 protsenti ka neid, keda paraad jätab ükskõikseks või kes seda vajalikuks ei pidanud. Sõjaväeparaad oli hinnatum pigem kõrgema sissetulekuga inimeste ja Põhja-Eesti elanike seas.
Täiesti vajalikuks pidas neid vastuvõtte 20 ja pigem vajalikuks 43 protsenti küsitletuist. Ükskõikseks jätavad need üritused 14 protsenti uurituist ning täiesti või pigem on nende vastu 18 protsenti.
Faktumi sotsioloogi Liis Tuuksami sõnul peeti kõiki aastapäevaüritusi vajalikumaks juhul, kui vastaja oli ise huvitatud sündmuste jälgimisest telerist või raadiost.
Kui inimene polnud sündmuste jälgimisest huvitatud, kippus ta neid ka ebavajalikuks pidama.
Aasta keskse seltskonnasündmuse jälgimisest televisiooni vahendusel on huvitatud 72 protsenti, sealhulgas väga huvitatud 29 ning üldiselt huvitatud 43 protsenti küsitletuist.
Pigem või üldse ei paku vastuvõtt huvi 27 protsendile inimestest.
Naistest pakub vastuvõtt huvi 79 protsendile. 55-74-aastaste ning alg- ja põhiharidusega inimeste seas oli see protsent 82. Keskmise sissetulekuga inimestest huvitub vastuvõtust 79 ja Lõuna-Eesti elanikest 83 protsenti.
Üldse pakub vabariigi aastapäeva ürituste kajastamine televisioonis või raadios inimestele suurt huvi. Väga või pigem huvitas nende jälgimine vähemalt kahte kolmandikku küsitletuist.
Sõjaväeparaad huvitab 68 protsenti vastanuist, kusjuures 23 protsendi sõnul pakub see neile väga ja 45 protsendi kinnitusel üldiselt huvi, näitab uuring.
Teistest sagedamini on sellest huvitatud 55-74-aastased, alg- või põhiharidusega inimesed ja virumaalased.
Telefoniküsitlus toimus 17.-19. veebruaril. Selle raames uuris Faktum BNSi tellimusel neljasada 18-74-aastase inimese arvamust üle kogu Eesti.