Urve Palo keelepoliitilised seisukohad panevad IRLi rahvuslasi nördima ning nad leiavad, et neid teoks tehes jääks osa elanikkonnast ilma konkurentsivõimest, informatsiooniruumist ning kokkuvõttes Eesti keelelisest ja kultuurilisest areaalist.
Rahvastikuministri seisukohad suunavad Eesti kakskeelsuse radadele ja kahjustavad otseselt eesti keele tulevikuväljavaadet, leidis IRLi ühenduse Rahvuslased üldkogu.
Üldkogu tegi järgmised ettepanekud eesti keele positsioonide tugevdamiseks:
1.Süvendada eesti keele õpet muukeelsetes lasteaedades;
2.Alustada 2010. aastal muukeelse põhikooli üleviimist eestikeelsele õppele sarnaselt muukeelsete gümnaasiumite eestikeelsele õppele üleviimisega;
3.Laiendada Keeleinspektsiooni pädevust, et eesti keele kasutamine oleks tagatud vastavalt keeleseaduse nõuetele ja reorganiseerida Keeleinspektsioon 2010. aastaks taas Keeleametiks.
4.Edendada riiklikult eesti keele kasutust infotehnoloogilistes rakendustes, tarkvara riigihangetel sätestatakse üldine nõue, et riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste poolt ostetaval avalikus kasutuses oleval tarkvaral peab olema eestikeelne kasutusliides.
«Ühtlasi nõuame Keeleinspektsioonilt ja Tarbijakaitseametilt Eesti ühiskonnas levinud keelelise diskrimineerimise ja inimõiguste rikkumise lõpetamist. Eesti keeles kui riigikeeles peab saama Eestis suhelda kõigil tasandeil - nii politsei, teenindaja kui ka pankuriga. Paraku pole tänase seisuga kõikjal eesti keeles võimalik suhelda ja seda kõike pärast ligi 20 aastast iseseisvusperioodi,» seisab rahvuslaste üldkogu avalduses.
Rahvuslaste üldkogu pani poliitikutele südamele, et tänaseid otsuseid ei tehtaks hetkekasust lähtudes, vaid oleksid suunatud perspektiivitundega eestluse kujundamisele ja tugevdamisele.
Toimetas Marti Aavik