Erinevalt paljudest teistest riikidest eksisteerib Eestis kaks oluliselt erinevat haridussüsteemi osa. Need on eestikeelne ja venekeelne üldhariduskool.
Kahe sellise koolivõrgu üheaegne ülalpidamine läheb riigile ja kohalikele omavalitsustele liiga kalliks . Lisaks ei koolitata Eesti kõrgkoolides eraldiõpetajaid venekeelsele gümnaasiumile.
Sellega seoses on peale Eesti taasiseseisvumist algatatud haridusuuenduste üheks põhimõtteks olnud üleminek ainult eesti õppekeelega gümnaasiumitele.
Et õppekeele all mõistab seadus keelt, milles täietakse vähemalt 60% õppekavast, annab see võimaluse peamiselt venekeelsete õpilastega gümnaasiumites osa aineid ka venekeeles õpetada.
Kahjuks võttis eelmine valitsuskoalitsioon 2002.aastal vastu seadusemuudatuse, mis annab õppekeelega seonduva osas peaaegu kogu otsustusõiguse koolile ja kohalikule omavalitsusele, tähendab seda, et 2007. aastaks planeeritud eesti õppekeelele üleminek suure venekeelse elanikkonnaga omavalitsustes jääb ära.
“Riik peab olema järjekindel”, ütles endine haridusminister Tõnis Lukas
Ka paljud õpetajad, koolijuhid ja kohalike omavalitsuste tegelased on KeRe valitsuse poolt algatatud seadusemuudatust tõlgendanud riigi loobumisena kavandatud haridussüsteemi ühtlustamisest.
Ettevalmistused on peatunud ja seega ei suudetaks eestikeelsele gümnaasiumiõppele üle minna.
Seepärast teeb Isamaaliidu saadikurühm ettepaneku sätestada seaduses uuesti ühemõtteline eesmärk eesti õppekeelele üleminek kõigis gümnaasiumites.