Intervjuu
Küsitles — Tiina Kirss (tekstis — T.K.)
Vastas — Paavo Loosberg (tekstis — P.L.)
Nõukogude Liidu kriteeriumid – mis on agressioon?
6. veebruaril 1933 esitas Nõuk. Liidu välisasjade komissar Maksim Litvinov Rahvasteliidule Nõuk. Liidu kriteeriumid, mille alusel määratletakse agressori mõiste.
Agressor on riik, kes astub esimesena ühe järgnevatest sammudest:
1. Kuulutab sõja teisele riigile.
2. Tungib teise riigi territooriumile ilma sõda kuulutamata.
3. Pommitab teise riigi territooriumi või atakeerib teise riigi laevu või lennukeid.
4. Maandub või tungib teise riigi maa-alale ilma selle teise riigi loata.
5. Viib läbi mereblokaadi teise riigi sadamate või randade vastu.
Lisaks sellele oli kinnitus, et ei mingi sisemine või väline tingimus — poliitiline, majanduslik või kultuuriline — ei õigusta agressiooni.
Sellesisuline leping sõlmiti ka Eesti ja Nõuk. Liidu vahel 4. mail 1932, seda uuendati 4. aprillil 1934 ja see pidi kestma 31. detsembrini 1945.
3. juulil 1933 sõlmiti leping kaheksa riigi vahel, Eesti ja Nõuk. Liit kaasa arvatud, mis sätestas Nõuk. Liidu ettepanekul, kes on agressor (kallaletungija).
Lepinguosalised: Rumeenia, Poola, Nõuk. Liit, Afganistan, Pärsia, Läti, Eesti, Türgi. Jaanuaris 1934 ühines lepinguga Soome. (Londoni leping).
Artikkel 2. Agressor on riik, kes esimesena teostab ühe alljärgnevatest aktidest:
6. kuulutab teisele riigile sõja;
7. sõjaline invasioon — kes sõja kuulutamisega või ilma kuulutamiseta viib oma väed võõra riigi territooriumile;
8. atakeerib oma maa-, mere- või õhujõududega kas sõja kuulutamisega või ilma kuulutamiseta laevu või lennukeid ühe teise riigi territooriumil;
9. mereväe blokaad ühe teise riigi ranna või sadamate vastu;
10. organiseerib ja toetab oma territooriumil relvastatud jõukusid, kes lähevad või on käinud teise riigi territooriumil või keeldub vaatamata teise riigi nõudmistele lõpetama abi ja kaitse nendele jõukudele.
Lisa selle artikli 3. peatükile aitas veelgi määratleda agressori definitsiooni:
Ükski agressiooniakt ei saa olla õigustatud eriti ka järgmistel põhjustel:
A. Siseriiklik olukord:
1. Näiteks — poliitiline-, majanduslik-, sotsiaalstruktuur, ettekäändeks toodud vead administratsioonis, streikidest põhjustatud rahutused, revolutsioon, counter- või vasturevolutsioon, kodusõda.
B. Ühe riigi rahvusvaheline käitumine:
Näiteks — ülekohus või ülekohtu ähvardus ühes riigis asuvate võõrriikide kodanike või nende varanduse vastu, diplomaatiliste või majanduslike vahekordade katkestamine, majanduslik või finantsiline boikott, arvamuste lahkuminekud ühenduses majanduslike, finantsiliste või teiste kohustustega ühe välisriigi vastu, piirivahejuhtumid, mis on erinevad artikkel 2 nimetatud juhtumitest.
Seega — need lepingud näitavad ja selgitavad Nõuk. Liidu kriteeriume — mis on agressioon, kes on agressor ja kuidas võetakse ära ühe riigi iseseisvus.
1939. a. sõlmis Eesti riik ( Nõuk. Liidu diplomaatilise surve all) Nõuk. Liiduga vastastikuse abistamise, nn. Baaside lepingu. Leping sõlmiti mitmete Nõuk. Liidu kinnituste ja lubaduste järel, et see leping Eesti riigikorda, iseseisvust ega mingeid ühiskondlikke funktsioone ei puuduta. See Eestile kahjulik leping küll piiras ehk vähendas Eesti vabadust, aga meile jäid alles meie riiklikud funktsioonid ja ühendus välismaaga.
T.K. Seega oled kirjeldanud olukorda nii, nagu sina seda näed, kuni 1940 aastani. Vaatame nüüd viimast peatükki — Direktiiv 02622 — et siis saaksid teha kokkuvõtte.
Direktiiv 0 2 6 2 2.
Kõikidel riikidel ja paljudel organisatsioonidel on salastatud dokumendid ja arhiivid, kus säilitatakse ürikuid, mida tahetakse hoida salajas teiste asjaosaliste või võõraste eest. Tavaliselt on salastamise põhjuseks see, et tegemist on kannataja või kahjusaaja poolega. Kui tulevane kannataja saab oma eelolevast saatusest liiga vara teada, siis võivad nii kannataja kahju või teise poole kasum tükk maad väiksemaks jääda. Aga dokumendid ja arhiivid ei jää igavesti salastatuks. Tavaliselt, kui salastamise põhjus on aegunud, siis lubatakse arhiividele ajutist või alalist ligipääsu. Selliseks ajapiiriks võib olla 20, 50 või 100 aastat. Nüüd vaatlemegi Nõuk. Liidu Eesti kohta käivat Direktiivi 02622, mis pärast 50 aastat sai Eestile teatavaks.
Nõuk. Liidu Kaitserahvakomissari Direktiiv 02622
9. juuni 1940. a. Moskva Merelaevastiku juhataja v. adm. Tributsile
koopiad: adm. Kuznetsov
Lennuväe komandör K. Meretskov
Käsin:
1. Kella 5-st 10. juunil minna üle Lennuväe komandöri operatiivalluvusse ja 12. juunist võtta valmidus sõjaülesannete täitmiseks järgmistel käskudel:
a. Kindlustada pidev lahinguvalmidus VM ja laevadel VMF, mis asuvad Tallinna, Paldiski ja Liibavi sadamates.
b. Lennuväe komandöri käskude järgi vallutada Eesti ja Läti sõjalaevad, mis asuvad baasides.
v. Vallutada kaubalaevastik ja ujuvvahendid.
g. Ette valmistada ja organiseerida dessantide väljasaatmised Paldiskis ja Tallinnas. Vallutada sadamad Tallinnas ja sadama patarei.
d. Sulgeda (ümber piirata) Riia laht.
e. Organiseerida kindel ja usaldusväärne ülevaatlik teenistus (blokaad) Soome poolt (suunast), Balti merel, Rootsi poolt ja lõunast.
zh. Tihedas koostöös maavägedega kooskõlastada LVO (lennuväe) pealetung Rakverele.
z. Hävituslennuväe tegevuses mitte lubada Eesti ja Läti lennuväe lende üle Soome ja Rootsi.
2. Täpse sõjategevuse alguseks tuleb käsk LVO (lennuväe) ülemjuhatajalt.
3. Selle direktiivi arenguks töötada välja lahinguplaan KBF tegevuseks ja esitada see kinnitamiseks 11. juuniks käesoleval aastal.
NSVL kaitserahvakomissar
NSVL marssal S. Timoshenko
Punaarmee staabiülem
NSVL marssal B. Shaposhnikov
Lisaks sellele direktiivile on väljavõtted v. adm. Tributsi ettekandest ülesande täitmise kohta.
Ettekandest/aruandest näeme, et kõik ülesanded said täidetud. On loetelu ülesanded täitnud üksustest ja nende juhtidest.
Operatsioonist võttis osa 120 laeva, kinni peeti 52 laeva. Juba 4. juunist 1940 oli organiseeritud luure selle ülesande täitmiseks.
Kell 10.40 13.06.40 olid ettevalmistused lõppenud.
03.00 14.06.40 — blokaadi algus
12.00 20.06.40 — blokaadi lõpp.
Seega — vastus ettekande küsimusele — Nõuk. Liidu kriteeriumi kohaselt kaotas Eesti Demokraatlik Vabariik oma de facto iseseisvuse kell kell 03.00, 14. juunil 1940. aastal Nõuk. Liidu blokaadi läbi.
16. juuni 1940 Uudislehest nr. 157 loeme Soome Kaleva liinilennukil hukkunud reisijate nimed, nende seas Prantsuse diplomaatilised kullerid Frederic Marty ja Paul Longuet ning Ameerika diplomaatiline kuller Henry Autheil. Liinilennuki lasksid alla Nõuk. Liidu hävituslennukid, kui Kaleva oli oma plaanikohasel lennul Tallinnast Helsingisse.
Samas lehes on Leedu telegraafiagentuuri teade, et 15. juunil kell 14.00 andis Molotov Moskvas Leedu välisministrile teadaande nende nelja piiripunkti kohta, kust Nõuk. Liidu väed hakkavad kell 15.00 Leetu sisenema. Eraldi sellest okupeerivad Nõuk. Liidu väed Vilniuse, Kaunase, Shilauliai, Panevézhyse ja Rasenai linnad.
Teised paigad määratakse kindlaks Nõuk. Liidu kindral Pavlovi ja Leedu vägede ülemjuhataja Witkauskase poolt. Nende kohtumine toimub täna kell 20.00 Gudagojo vaksalis.
Mittesoovitavate vahejuhtumite vältimiseks, nii öeldakse lõpuks agentuuri teadaandes, on Leedu valitsusasutused teinud korraldusi, et ei valmistataks mingeid takistusi Nõuk. Liidu vägede sissemarssimiseks Leedu maa-alale.
Ettekanne Kotkajärve Metsaülikoolis Kanadas, 25. augustil 2002
T.K. Nüüd oleme vaadanud kõiki andmeid, kas annaksid nüüd kokkuvõtte, mida pole siiani tehtud või mis on jäänud tegemata?
P.L. Kõiki andmeid me pole veel vaadanud. Adm. Tributs oma aruandes esitas ka kallaletungi plaani, mis oleks käivitunud, kui Nõuk. Liidu nõudmised oleksid tagasi lükatud või kui Eesti oleks alustanud sõjategevust. Ma ei osanud suruda seda diskussiooni oma ettekande ajaraami, nüüd aga saaksin seda lühidalt puudutada.
Nõuk. Liidul oli kohal Balti riikide blokaadiks ja seega Eesti vallutamiseks 120.000 meest koos tanki- ja motoriseeritud kahurväe üksustega. 625 lennukit ja 120 mitmesugust sõjalaeva. Operatsioon pidi algama samaaegselt dessantidega Kunda, Tallinna ja Paldiski sadamates ja Heinaste-Häädemeeste vahelisel rannalõigul. Dessantide algus oli kooskõlastatud üldise pealetungiga kogu idarindel. Eriline tähelepanu oli pööratud Kunda dessandile, mille otsene ülesanne koostöös lennuväega oli Rakvere vallutamine.
Arvestades ajaloolist tõde, et eestlased on mitu aastasada oma olemasoluga olnud pinnuks silmas vene imperialistidele, on loogiline eeldada, et Nõuk. Liidu vägede ülesanne polnud mitte üksi hävitada Eesti kaitsejõud, vaid korraldada eesti rahva kallal verepulm, mille kõrval isegi Ivan Julm pidi kahvatama.
(Järgneb)
Eesti iseseisvuse de facto kaotusest (2)
Arvamus
TRENDING
