Eesti ja Euroopa Liit – kes keda toetab?
Ei saa mitte vaiki olla, kui Jürgen Ligi Riigikogu kõnetoolis ESM-i kiites oli nii ligilähedal tõele, ent siiski piirdus pooltõega. Ta ütles, et Euroopa Liidu abi Eestile on kordades suurem kui Eesti panus Liidule. Jah, otseste finantsvahendite suhtes on tõesti nii. Ka peaminister Ansip valitsuse pressikonverentsil teatas, et aastail 2004-2010 sai Eesti Euroopa Liidult üle 3 miljardi euro ja omalt poolt maksti Liidule 924 miljonit eurot (Eesti Ekspress, 12. jaan 2012).
Tõde algab sealt, et Eesti oma inimkapitaliga on toetanud Euroopa Liitu, mida suhetes EL-ga - vähemasti meie ise - ei tohiks arvestamata jätta. Tõde algab sealt, et Eestist on lahkunud kümned tuhanded parimas tööeas elanikud, keda sigitati, sünnitati, kasvatati, õpetati, toideti, ravitseti, karistati, majutati jne Eesti elanike ja riigi kulul. Oleme andnud kalleima, mis meil anda on – abikaasad, isad, emad, pojad, tütred...
Kui suurte kulutustega loodi see Euroopa Liitu liikunud inimkapital, seda ei tea keegi ja seda arvestust EL meilt ei nõuagi, sest prioriteediks ja sildiks on tööjõu vaba liikumine. Mis teha, kui professionaalid seda külge ei valgusta? Umbkaudselt saab neid rahvastikukao kulusid siiski kalkuleerida ajakirjanduses ja statistikas avaldatud keskmiste andmete ja arvutusloogika alusel.
Tänase keskmise palga juures neljaliikmeline pere (isa, ema ja kaks last) saab kulutada 400 eurot ühe inimese kohta kuus. Sellele lisame teise 400 eurot riiklikest teenustest. Nüüd jääb üle korrutada 800 eurot 12 kuu ja 30 aastaga. Saame ümmarguselt 300 000 eurot kulutusi ühe 30-aastase isiku kohta. Kui eeldatavalt Euroopa Liidu maades väljaspool Eestit töötab 40 000 Eesti elanikku, siis korrutustehte järel kirjutame numbri 12 miljardit eurot! Siia ei ole veel sisse arvatud tegemata tööst saamata jäänud tulu!
Igaüks võib nüüd edasi arvutada ja täpsustada, kui palju kordades on Eesti Euroopa Liitu tegelikult toetanud. Ela nagu muinasjutus – tõbine kannab tervet – ja maksab veel ESMi ühiskassasse kandeõiguse eest!
Jaak Uibu 10. augustil 2012
Eesti ja Euroopa Liit – kes keda toetab? (4)
Eestlased Eestis | 10 Aug 2012 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Me ei saa tulevikku teatud isikutega siduda. Küsimus on kas meil on valitsuse struktuur mis ausalt Eesti rahva huvide eest seisab? Hetkeline heaolu iseenesst ei ole ju peamise tähtsusega - järjekestvuse, stabiilsuse ja tulevikuperspektiivi eest tuleb hoolt kanda. Kolmanda ilmasõja eelõhtul tuleks nende asjade eest suure kärata hoolt kanda. See on muidugi utoopa ja loogiliselt läheme solgitorust alla.
Loorits oli väga keeruline isiksus-lühikest kasvu valgepeaga ja lühinägelik. Vaidles palju ja kulutas asjatult arukate inimeste närve rahvalaulu suurkogunemise ajastul. Ligi on tark inimene aga tema poolehoid on tihedalt seotud Euroopa Liidu ministritega kelle huvid ei pruugi olla Eesti Vabariigi suhtes.
Suhetes Venemaaga on vaja enam rakendada rahva kollektiivset tarkust nagu muudeski asjades. Eestluse elujõu tähtsaks kirjutanud Oskar Loorits ütleb, et väikesel rahval
sünnib suuri rahvajuhte haruharva. Ega nende tulekule ei saagi siis lootma
jääda. Niisiis tuleb meil teadlikult pöörduda rahva kollektiivse tarkuse ehk
kollektiivse intellekti ehk kollektiivse aju poole. Oluliseks osutuvad rahva
kollektiivse tarkuse kogumise, töötlemise ja riigivõimule edastamise
mehhanismid, samuti võimu valmidus seda materjali kasutada otsuste
tegemisel, mis kõik kokku moodustab kodanikuühiskonna ja osalusdemokraatia
tuuma. Seda Toompea Haridusseminar oma rahumeelses tegevuses silmas
pidaski, kui poolteist aastakümmet tagasi algatasime Eestluse elujõu
kongressi kokkukutsumist. Tõukeks kongressi ideele oli maakera teisel
poolel koostatud Eestluse elujõu manifest, mida levitas ESTOde eestvedaja
Rober Kreem.
sünnib suuri rahvajuhte haruharva. Ega nende tulekule ei saagi siis lootma
jääda. Niisiis tuleb meil teadlikult pöörduda rahva kollektiivse tarkuse ehk
kollektiivse intellekti ehk kollektiivse aju poole. Oluliseks osutuvad rahva
kollektiivse tarkuse kogumise, töötlemise ja riigivõimule edastamise
mehhanismid, samuti võimu valmidus seda materjali kasutada otsuste
tegemisel, mis kõik kokku moodustab kodanikuühiskonna ja osalusdemokraatia
tuuma. Seda Toompea Haridusseminar oma rahumeelses tegevuses silmas
pidaski, kui poolteist aastakümmet tagasi algatasime Eestluse elujõu
kongressi kokkukutsumist. Tõukeks kongressi ideele oli maakera teisel
poolel koostatud Eestluse elujõu manifest, mida levitas ESTOde eestvedaja
Rober Kreem.
Eestlased Eestis
TRENDING
