Eesti on liikunud Euroopa Liidu suunas kõigi viimaste valitsuste, parlamendikoosseisude ja suuremate erakondade ühisel jõul. Eesti saavutused on leidnud tunnustamist Euroopa Liidu Komisjoni kõigis viimaste aastate eduaruannetes, meis nähakse üht kõige kindlamat Euroopa Liidu uut liikmesriiki.
Eesti valitsus on teatanud valmisolekust lõpetada liitumisläbirääkimised Euroopa Liiduga hiljemalt 2002. aasta lõpuks, misjärel saab liitumisotsuse esitada rahvahääletusele.
Pöördun Teie poole murega seoses eurointegratsiooniprotsessi tempo aeglustumisega viimastel kuudel, mille põhjuseks on ennekõike valitsuse napp suutlikkus valmistada ette nn euroeelnõusid.
Asjaolu, et liitumisläbirääkimisi pidaval valitsusel tuleb viimase võimaluseni seista Eesti huvide, näiteks põllumajandustootjaid õiglaselt kohtlevate kvootide eest, ei tähenda kuidagi, et võiksime jätta unarusse siseriiklikud ettevalmistustööd.
Kuu aega tagasi toimunud arutelul jäi Riigikogus kõlama murettekitav informatsioon: vajaminevast ligi 80 seaduseelnõust ja määrusest oli tolleks hetkeks valitsuse poolt parlamendi menetlusse esitatud vaid kolm. Kahjuks ei ole olukord viimase kuu vältel olulisel määral paranenud.
Just Eesti õigusruumi valmisolek tagab Euroopa Liidus meie rahvuslikele huvidele ja riiklikele õigustele maksimaalse kaitse. Poliitiliste äärmusjõudude esiletõus mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis on muutmas Euroopa Liidu liikmesmaade valitsuste hoiakut laienemisküsimustes ettevaatlikumaks. Euroopa Liitu oodatakse väljakuulutatud ajal ja tingimustel vaid neid riike, kelle kodutöö on tehtud ning kelle liitumine ei tähenda täiendavate probleemide importi.
Puudulik ettevalmistus võib pakkuda ettekäände laienemiskõneluste aeglustamiseks ja otsuste edasilükkamiseks. Mahajäänutele võidakse öelda: te pole valmis, oodake veel. Sündmuste selline käik pole kindlasti hea ei Eesti majanduse ega sotsiaalsfääri arengule ning kokkuvõttes kogu rahva käekäigule ja heaolule.
Välisminister Kristiina Ojulandi sõnul võttis valitsus pärast ametisseasumist parlamendi menetlusest tagasi hulga eelnõusid eesmärgiga kindlustada eurointegratsiooniga seotud seadustele roheline tee.
Parlamendi väliskomisjoni liikmena lükkan välisministri väite ümber: osa eelnõude tagasikutsumine ennekõike sisepoliitilistel põhjustel pole kahjuks toonud kaasa eurointegratsiooniga seotud seaduseelnõude kiirkorras menetlemist või muul viisil eelistamist. Vastupidi: Riigikogu komisjonide ja täiskogu istungite päevakorrad on harukordselt hõredad. Probleemiks on kujunemas valitsuse otsustusvõimetus, kuivõrd eelnõude ettevalmistamine on ülesandeks tehtud just valitsusele.
Seoses sellega teen Teile ettepaneku avalikustada kõige lähemal ajal valdkonniti Eesti eurovalmiduse hetkeseis ning anda sellele omapoolne hinnang koos tegevuskavaga probleemide lahendamiseks.
Ühtlasi kordan oma ettepanekut kasutada eurointegratsiooniprotsessis kõigi selleks vajalikku ettevalmistust, oskusi ja teadmisi omavate poliitiliste jõudude koostöötahet. Rahvaerakond Mõõdukad on pidevalt Eesti peamiste välispoliitiliste prioriteetide saavutamise nimel töötanud erakonnana sisuliseks koostööks valmis.
Toomas Hendrik Ilves,
Rahvaerakonna Mõõdukad esimees, endine välisminister
Eesti ja Euroopa Liit: missuguses seisus me tegelikult oleme?
Eestlased Eestis | 14 May 2002 | EEEWR
Eestlased Eestis
TRENDING
