Eesti ja Poola riigipead avasid Varssavi lähistel kindral Johan Laidoneri mälestustahvli
www.DELFI.ee Foto: Lukasz Kaminski Varssavisse töövisiidile saabunud president Toomas Hendrik Ilves külastas täna õhtul koos Poola riigipea Bronislaw Komorowskiga Sulejówekis marssal Jósef Pilsudski muuseumi, kus avas mälestustahvli Eesti Vabadussõja väljapaistvale väejuhile ja sõja-eelsele kaitseväe juhatajale kindral Johan Laidonerile.
Nii kindral Laidoner kui ka marssal Pilsudski, kaks lähedast sõpra, juhtisid ligi sajand tagasi oma riikide väed välisvaenlaste vastu võiduni, millele hakkas toetuma meie iseseisvus.
President Ilves meenutas, et Eestit ja Poolat ühendavad valge-punased värvid, mis annetati 1584. aastal Stefan Bathory poolt Tartu linnale ja millest said Poola rahvusvärvid.
„Ühiste lugude kõrval liidavad Eestit ja Poolat lausa füüsilise sümboli ning sidemena kaks inimsaatust, kelle elud peegeldavad ühtlasi meie rahvaste ja riikide saatusi 20. sajandil,“ rääkis president Ilves kindral Johan Laidonerist ja tema poolatarist abikaasast Maria Kruszewskast. „See vapper naine leidis endale Eestist teise kodumaa ja jagas lõpuni oma mehe traagilist saatust ning Eestist sai ka tema viimane puhkepaik. Maria Laidonerile kuuluvad sõnad: „Minu mees oli minu õnn ja õnnetus. Kui keegi peaks minust rääkima, öelgu, et ma väga armastasin oma meest. Muu ei ole oluline.“
Eesti riigipea sõnul on tänaseni oluline Johan Laidoneri viimane vanglas kirja pandud rida: „Inimesed surevad, rahvas ei kao, rahvas elab edasi“.
„Eesti ja Poola ajalugu on selle elavaks kinnituseks. Hoolimata korduvatest katsetest meid iseseisvate riikidena maakaardilt ära kustutada on mineviku hämarusse vajunud hoopis kustutajad ise,“ kõneles president Ilves. Tema kinnitusel on meil täna, 21. sajandi alguses rääkida veel üks oluline lugu. „See on Euroopa tuleviku kujundamise lugu, kus ühiseid väärtusi ja vastutustunnet jagaval Eestil ja Poolal on oma sõna sekka öelda.“
Eesti riigipea kinnitusel räägivad paljud vastutustundlikkusest ka julgeoleku puhul, kuid tegelikkuses on seda palju vähem. „Eesti ja Poola kuuluvad siin tõeliselt vastutustundlike maade hulka,“ ütles president Ilves.
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
antsTammeveski23 Jul 2013 07:51
vaat see on uudis!Poola ei tundnud geopoliitikat.sõda venemaa vastu oleks alanud Ida-Ukraina vallutamisega1936.Euroopa ajalugu olnuks parem.panid,kahetsege oma viga!!
preislane22 Jul 2013 14:06
1934. aastal ilmus Berliinis E. Von Reibnitzi brošüür „Der deutsch – polnische Ausgleich“.
Selles teatati, et Saksamaa ja Poola ei saa jääda ükskõikseks Kaug – Idas ja N.Liidus toimuva suhtes, ja et ühiseks võitluseks kommunismi vastu tuleb luua Poola – Saksa blokk.
Soovitati anda Ukraina ja Leedu Poolale. Saksamaa saab vastutasuks Danzigi koridori, Ülem – Sileesia, Pomorze ja Poznani.
1934. aasta 26. jaanuaril sõlmiti Saksa – Poola mittekallaletungipakt.
Pilsudski aegne Poola oli Saksamaa liitlane ja Pilsudskit kavandati kuni tema surmani 1936. aastal Poola - Saksa ühendarmee etteotsa kallaletungi korral Nõukogude Liidule.
Hiljem “tulid” Poolas võimule Inglise orientatsiooniga poliitikud ja Danzigi koridori suhtes kokkuleppele ei jõutud.
1939. aasta 26. jaanuaril toimunud von Ribbentropi ja Becki kohtumine ei andnud tulemusi ja liitu NLiidu vastu ei saavutatud. Von Ribbentropi visiit Poola ja selle ebaõnnestumine oli pöördepunktiks Euroopa poliitikas. Poolakate keeldumine NLiidu vastasest liidust tähendas ka Eesti Saksamaale orienteeritud neutraliteedipoliitika pankrotti.
1939. aasta 25. märtsil alustas Poola ettevalmistusi sõjategevuseks Saksamaa vastu. 31. märtsil sai Poola ka Inglismaa garantii.
Loe kõiki kommentaare (2)
