Krister Paris ERR

Moskvas kohtunud Eesti ja Venemaa ajaloolased olid ühel meelel, et ehkki ühise ajaloo uurimisel vaidlusteta ei pääse, pole nende jaoks minevik koht kaklusteks.

Ajaloolased loodavad, et niisugused diskussioonid mõjutavad viimaks ka poliitikuid. Nii nagu võis näha reedel Riigiduumas, mis mõistis Katõni massimõrva eest hukka Stalini. Katõni resolutsiooni tervitasid Vene ajaloolased peaaegu üksmeelse aplausiga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tegemist on seadusandliku aktiga. Näen peamist mõtet selles, et Vene parlament kui seadusandja mõistis hukka Stalini kuriteod. Seda pole varem juhtunud. See on väga oluline nii meie riigi jaoks sisemiselt: kuidas selgelt hinnata meie suhteid stalinistlikesse kuritegudesse," ütles Venemaa teaduste akadeemia üleüldise ajaloo instituudi direktor Aleksandr Tšubarjan.

Et niisuguseid samme astuda, on aga vaja ligipääsu arhiividele. Kuid märkimisväärne hulk Vene materjale kannavad jätkuvalt salastatuse pitserit. Võib-olla mitte tingimata paha pärast.

"Sellega tegeleb väga vähe inimesi, aga maht on väga suur. See küsimus puudutab eeskätt
avalikustamisega tegelevate inimeste hulka, mitte seda, et keegi sihilikult ja pahatahtlikult mingeid fakte varjaks," märkis Venemaa teaduste akadeemia ajaloodokumentide instituudi direktor Konstantin Provalov.

Tallinna ülikooli ajaloo instituudi direktor Magnus Ilmjärv ütles, et poliitikutele jääb alati soov minevikku oma eesmärkidel ära kasutada. "Ma ei usu, et meil siin selles mõttes mingeid väga suuri lootusi saaks olla. Aga mis puutub tänast ettevõtmist, siis eks me oleme alguse teinud ja võib-olla mingil ajahetkel õnnestub meil üksmeelele jõuda.

Märkmed: