Jakko Väli Kommentaar Äripäeva artiklile
Asekantsler astus elektroonikatöösturite rünnaku alla sattunud ministri Kert Kingo kaitseks välja: ministeeriumi uksed on avatud
Ajal, mil mõned kantslerid ja asekantslerid õõnestavad oma ministrite jalgealust, mõjub selline esinemine igati sümpaatselt.
Kert Kingo puhul on ajakirjandus muidugi ammu ületanud igasuguse viisakuse piiri! Ministri mõnitamine, mida ta iganes ka ei ütleks või teeks on jõhker ja ebanormaalne
Eesti on ilmselt ainus riik arenenud Euroopas kus stagneerunud ja korrumpeerunud riigiaparaat ehk ametnikud mängivad kokku ajakirjandusega.
Sisuliselt meil ju uurivat ajakirjandust kui sellist enam polegi jäänud. Kuuuurija on, kuid seda ametnikud ei karda...
Samas väärib Kingo mäng küünlaid, sest kui järgmised valimised tulevad ilma e-hääletuseta, saame teada jahmatava tegelikkuse...
Asekantsler astus elektroonikatöösturite rünnaku alla sattunud ministri Kert Kingo kaitseks välja: ministeeriumi uksed on avatud
https://arileht.delfi.ee/news/...Toimetas: Andres Reimer
reporter-toimetaja
Viljar Lubi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler
Ekspordikonverents
Majandusministeeriumi asekantsler Viljar LubiFoto: Karin Kaljuläte
Majandusministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi kummutab elektroonikatööstuse liidu süüdistused, justkui ohustaks väliskaubandusminstri Kert Kingo passiivsus tööstuspoliitika väljatöötamist.
Elektroonikatööstuse liidu hüüatus, nagu oleks tööstuspoliitika välja töötamine Eesti riigis anno 2019 surnud, ei vasta tõele. Minister Kert Kingo kutsel kogunes tööstuspoliitika juhtgrupp viimati suvel ja nagu kokkulepped ja ajakava ette näevad, toimub järgmine kogunemine novembris.
Mõneti on tööstuspoliitika kujundamine uus suund riiklike strateegiate kujundamisel. Oleme siiani lähtunud just ettevõtete, organisatsioonide ja huvigruppide reaalsetest väljakutsetest, vältides pimedas kabinetis dokumendi kirjutamist. Toimunud on kümneid erinevates formaatides infokorjet, mõttevahetusi, arutelusid.
Teadusrahastust pole Eestis viimastel aastatel kärbitud. Tõsi, nii teadlaskonna kui ettevõtjate soov oleks senisest suurem kasv. Aga majandus- ja kommunikatsiooniministeerium mõistab muret vägagi hästi – ilma uuendusliku majanduseta me ei suuda teha kallimaid tooteid, saavutada suuremat lisandväärtust. Ka siin pingutame, et teadusarenduse toetust rohkem otse ettevõtetele suunata, et mõju reaalmajandusele oleks efektiivsem.
Välistööjõu kaasamisel oleme teinud ettepaneku töötada välja senisest liberaalsem süsteem, mis toetaks ka elektroonikatööstusele vajalike ekspertide kättesaadavust aastaringselt ning kaaluka majandusliku huvi korral võib ekspordimahtude järsul suurenemisel kaasata täiendavalt väliseksperte. Tegelikkuses on Eesti tööstuse suurim mure tööjõumahukus, mida riik koos töösturitega läbi digitaliseerimise vähendada püüab.
Tahame või mitte, aga suurim väljakutse ootab meid tehnoloogiate tormilise arengu ning madalsüsinikumajandusega. Nii meie Eesti kui meie lähimates konkurentriikide tööstusettevõtete ees ootab suur väljakutse – tagada tarneahelate ja protsesside efektiivsus ning suurenev tootearendusvõimekus. Need saavad olema kesksed teemad järgmistel kohtumistel.
Ministri kabineti ja majandusministeeriumi uksed on ja jäävad avatuks tööstusliitudele, et arutada konstruktiivselt ühe või teise tööstusharu arengusuundi ja erinevaid strateegiaid.
