Kai Kalamees Eesti Päevaleht.

Presidendi otsevalimise korra sisseviimine lükkus tulevikku, sest opositsioonipoliitikute eilne taktika kukutas sisuliselt läbi põhiseaduse muutmise praeguse riigikogu koosseisu ajal.

“Opositsioonil õnnestus sedavõrd venitada, et presidendi otsevalimise eelnõu kolmas lugemine pole enam võimalik,” ütles keskerakondlasest põhiseaduskomisjoni esimees Indrek Meelak. “Selle asemel, et rääkida asjast, peeti mõttetuid ja sisutühje kõnesid ja võeti vaheaegu.”

Eile pidid riigikogus esimesel lugemisel olema nii presidentide Lennart Meri ja Arnold Rüütli kui ka kaksikliidu saadikute algatatud põhiseaduse muutmise eelnõud, mis mõlemad annavad riigipea valimise õiguse rahvale. Viimane eelnõu jätab presidendi riigikaitse korraldamisel võimuta, kuid president Arnold Rüütel teatas teisipäeval, et ei toeta kaitseväe täielikku allutamist valitsusele.

Kummagi aruteluni riigikogu aga ei jõudnud, sest istungi kõik kolm tundi kulusid parteide rahastamise teemale. Põhiseaduse muutmisel peab esimese ja kolmanda lugemise vahele jääma neli kuud, mis pole enam ajaliselt võimalik, kuna riigikogu peab oma viimased istungid veebruaris. Varasemate plaanide järgi pidi selle seaduse veel kord vastu võtma riigikogu järgmine koosseis.

Justiitsminister Märt Raski sõnul näitas juhtunu, et presidendi otsevalimise kehtestamiseks pole praegu piisavat poliitilist tahet. “Neil, kellel seda tahet on, ei maksa kurvastada, vaid oodata, millal see tahe tekib, kui ta tekib,” ütles Rask.

Tema hinnangul on vähemalt teoreetiliselt võimalik, et järgmise presidendi valib 2006. aastal rahvas, kuna põhiseaduse muutmiseks on mitu võimalust.

“Tõsised on aga asjad eelnõudega, mis puudutavad Euroopa Liitu ja omavalitsuste võimuperioodi pikendamist,” märkis minister. “Kui siin ei lähe asjad mõistliku tempoga, ohustab see Eesti arengut.”

Isamaaliitlase Mart Nuti sõnul pole õige vaid neli kuud enne valimisi tegelda kiirkorras otsevalimise ja omavalitsuste valimisperioodi teemadega.

“Me ei pea vajalikuks muuta põhiseadust küsimustes, mis puudutavad teisejärgulisi asju,” lausus Nutt. ‘‘Põhiseadust tuleb muuta küsimustes, mis on hädavajalikud.”

Tema sõnul suudab parlament heaks kiita 74 riigikogu liikme esitatud ja Euroopa Liiduga ühinemist käsitleva põhiseaduse muutmise eelnõu.

Presidendi otsevalimise eelnõu algatamine on Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioonileppes.

Märkmed: