Eesti saavutab Soome elatustaseme kõige varem 30 aasta pärast, kuid vaid sel juhul, kui Soome keskmine majanduskasv püsib madalana, kirjutab Turun Sanomat.

«Kuigi palgad on Eestis kasvanud hämmastavalt kiiresti, peab meenutama, et Eesti keskmine palk on endiselt vaid 40 protsenti Soome keskmisest palgast,» ütles Raimo Korhonen Varsinais-Suomen Liitost.

«Erinevus suureneb veelgi, kui minna Tallinnast välja – osas maapiirkondadest võib keskmine palk olla omakorda vaid 40 protsenti pealinna omast.»

Sellest hoolimata jätkub hoogne majanduskasv Balti riikides ja teistes Ida-Euroopa maades ning seda toetab ka Euroopa Liidu täieõiguslikeks liikmeteks saamine mais 2004.

Veel 1990-ndatel aastatel, kui Soome firmad viisid tootmise odavama tööjõuga Ida-Euroopasse, räägiti Soomes Eesti-fenomenist. Korhonen ei usu, et Eesti saamine ELi liikmeks suurendaks oluliselt firmade ärakolimist Soomest Eestisse.

EL liikme staatus on oluline tegija vaid mõnedele ettevõtetele. Nüüd räägitakse Soomes rohkem Hiina-fenomenist.

Professor Kari Liuhto Turu Kaubanduskõrgkoolist märkis, et hetkel on Hiina pisitegija Soome väliskaubanduses - Hiina osa on sama suur kui Eestilgi ehk kolm protsenti.

«Läänemere piirkond, kaasa arvatud Venemaa, moodustab 40 protsenti Soome väliskaubandusest,» märkis Liuhto. «Balti riikide ja Poola EL-i liikme staatus ning olukorra stabiliseerumine Venemaal tähendab, et regiooni tähtsus Soome jaoks kindlasti ei vähene.»

Tema hinnangul avaldavad uued liikmesriigid nn. vanade olijate majandusele olulist mõju vaid mõnes sektoris, nagu transport ja ehitus.

Euroopa Liidu täisliikmeks saamine tõstab elatus- ja palgataset Läänemere idapoolsetes riikides lähiaastatel oluliselt. Liuhto prognoosi järgi hakkab riikide seadusandlus üha enam sarnanema teiste Euroopa Liidu liikmesriikide omadega, mis tähendab muuhulgas korruptsiooni vähenemist ja seaduste täideviimise tõhustumist.

Märkmed: