Ruut 15 aastat vindunud omandivaidlus toob võimuliitu karmi poliitilise vastasseisu.
Justiitsminister Rein Langi värske ettepanek tagastada sõja eel Saksamaale lahkunutele nende kunagised majad puhub taas lõkkele kümmekond aastat hõõgunud tüli ümberasujate vara pärast ning lööb Eesti erakonnad leppimatutesse leeridesse.
Lang allkirjastas esmaspäeval omandireformi aluste seaduse (ORAS) muutmiseelnõu, mille “vastuvõtmise tagajärjel tuleb tagastada või kompenseerida” vara inimestele, kes lahkusid Eestist 1941. aastal sõlmitud Nõukogude Liidu ja Saksamaa vaheliste kokkulepete alusel.
Praegu on üle Eesti “õhus” umbes 200 maja, mille kunagised omanikud – nii baltisakslased kui ka eestlased – sõitsid Hitleri kutsel 65 aasta eest okupeeritud Eestist ära. Ligi 15 aastat on neis majades elanud inimesed oodanud erastamisvõimalust ning omanikud ja nende järeltulijad lootnud tagastamisele.
Sama kaua on olnud jõus ka ORAS-e sisutühi põhimõte, mis jätab põgenike natsionaliseeritud vara küsimused riikidevaheliste kokkulepete lahendada.
Sundüürnik ootab selgust
Justiitsministeeriumi hinnangul on ainuke võimalik lahendus kuulutada vastav säte, mida riigikogu 1997. aastal täpsustas, kehtetuks ja ühtlasi likvideerida põhiseadusevastane olukord.
“Juhul, kui vara tagastatakse, siis üürnikud selles olevaid eluruume erastada ei saa,” märgib Lang eelnõu seletuskirjas. Ministri sõnul ei ole “vastavate eluruumide elanikel” saanud kunagi tekkida legitiimset ootust korterite erastamisele.
Tallinlasest sundüürniku Valdo Areni sõnul tuleb riigikogul hoopis selgelt öelda, et ümberasujad pole ORAS-e õigustatud subjektid, ja anda sadadele inimestele võimalus erastada oma kodu.
“Kui jälgida õiguslikku loogikat, siis 1991. aasta suvest on seadustes kirjas sama põhimõte, mida on toetanud kohtupraktika,” osutas Aren riigikohtu lahenditele, mis on andnud võidu üürnikele. “Inimesed on 12 aastat käinud kohtu vahet. See peab lõppema.”
Langi seisukoht raputab paratamatult valitsusliitu, sest nii Keskerakonna kui ka Rahvaliidu ministrid lasevad tema eelnõu põhja. Kuue aasta eest pidasid Reformierakonna praegused partnerid vihaseid ööistungeid ja nurjasid lõpuks samasisulise eelnõu kinnitamise.
“Rahvaliit ei arva, et asju, mida Saksamaa on juba seitse korda ümberasujatele kinni maksnud, peab veel kord üle maksma,” ütles Rahvaliidu esimees Villu Reiljan.
Ka keskerakondlase Evelyn Sepa kinnitusel peaks vara tagastamine olema igal juhul välistatud, kuna Saksamaa on selle hüvitanud. “Võimalik on leiutada ka kompromiss, mis seisneks sundüürnikele uue kodu soetamiseks hüvitise maksmises või siis ka omanike pärijatele mingi kompensatsiooni maksmises,” märkis Sepp.
Isamaaliit ja Res Publica vastu
21. sajandil on põhiseaduskomisjoni aseesimehe hinnangul omandiõigusest olulisem väärtus inimõiguste küsimus, mille alla mahub ka koduõiguse kaitse. Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt kulub hüvitiste maksmisele vähemalt 90 miljonit krooni. Kindlalt seisavad tagastamise eest Isamaaliit ja Res Publica. 9. veebruaril jõuab põletav teema taas riigikogu ette.
Edgar Savisaar: huvid on vastakuti
•• Keskerakonna esimees: Res Publica hääletas meie eelnõu saali viimise poolt. Nende jaoks on kõige põnevam vaadata, kuidas Keskerakond ja Reformierakond omavahel vaidlema lähevad.
•• Opositsiooni tava on kergitada küsimusi, mis võimaldaksid koalitsiooni kiilu lüüa. Keskerakonnas ja Reformierakonnas on kogenud poliitikud. Eks me taju, millal on vaja teha kompromisse ja millal seista lõpuni.
•• Baltisakslaste omandi küsimusel on nii sisepoliitiline kui ka rahvusvaheline õiguslik ja poliitiline tähendus. Eesti riik pole suutnud küsimust lahendada juba 15 aastat, ja mitte seepärast, et poleks tahet, vaid seetõttu, et poliitilised seisukohad ja huvid on vastakuti. Niisuguseid küsimusi lahendatakse ettevaatlikult ja püütakse leida kompromissi.
Eesti Päevaleht