„Hanke eesmärgiks on raamlepingu sõlmimine mitme pakkujaga õhuründemoona tervikvõime hankimiseks,” ütles RKIK relvastuse kategooriajuht Ramil Lipp. „Tervikvõime alla kuuluvad lennuvahendid, sh eraldi FPV (first person view) ja muud droonid, mida saab kohandada sõjaliseks otstarbeks; erinevad sihitus ja signaali pikendamiseks kasutatavad vahendid, aga ka maapealsed tugiüksused ning selle juurde kuuluvad vahendid koos koolituste, väljaõppe, elutsükli tagamise ja vajaliku hooldusteenusega,” selgitas Lipp.
Varitsev õhuründemoon võib olla nii mehitamata õhusõiduki (UAV) kui ka drooni põhine ning sellel võib olla küljes kaamera objektide tuvastamiseks ööpäevaringselt. Selline droon kannab lõhkepead või laskemoona, mida on võimalus kukutada kas sihtmärgile või suunata koos drooni endaga sihtmärki.
Lipu sõnutsi võimaldavad sellised lahendused rünnata sihtmärki äärmiselt täpselt ning vähendada ümbritsevale kaasnevat kahju. „Ukraina sõda on näidanud, et varitsev õhuründemoon või ka ründedroonid on väga tõhus vahend vastase peatamiseks ja äärmiselt täpsete löökide andmiseks“.
Raamlepinguga sõlmitakse lepingud seitsmeks aastaks mitme partneriga, et oleks võimalik osta nii erinevaid tervikvõimeid kui ka üksikvahendeid. „Et kaitseväe vajadused võivad ajas muutuda, võimaldab laiapõhjaline raamleping erinevaid tooteid soetada pika perioodi jooksul,” lisas Lipp.
