Kaitsepolitsei aastaraamatu järgi oli Vene suursaatkonna esimene sekretär, major Jevgeni Golubkin Vene välisluureteenistuse (SVR) poliitilise luure ohvitser ning Vene saatkonnas nõunikuna töötanud kindralleitnant Anatoli Klimkin SVR-i resident Eestis.
Kaitsepolitsei andmetel saatsid Eesti ametivõimud Golubkini ja Klimkini diplomaatidele kohatu tegevuse eest Eestist välja eelmise aasta alguses, kaitsepolitsei hinnangul üritasid mehed oma tegevusega sekkuda Eesti erakondade telgitagustesse.
Vene luureohvitserid saadeti välja vahetult europarlamendi valimiste eel, kui SRV üritas ka Eesti hääleõiguslikku vene kogukonda Euroopa parlamendi saadikukohtade võitmiseks koondada.
Kaitsepolitsei andmetel on Vene luureorganid hakanud kohaliku vene kogukonna mõjutamise ja ärakasutamise asemel järjest rohkem keskenduma Eesti ametnikele ja seda eriti pärast vene parteide altminekut 2003. aasta riigikogu valimistel.
Samas tõdeb kaitsepolitsei, et Vene luure aktiivseim periood ja kõige süstemaatilisem tegutsemine langes siiski 2003. aasta teise poolde ja mullu esimesse poolaastasse.
Pärast SRV kõrgete ohvitseride Golubkini ja Klimkini paljastamist ei ole SRV Eestis erilise aktiivsusega silma paistnud.
Kaitsepolitsei andmetel on Vene luureteenistuste üks peamisi ülesandeid Eestis juba aastaid olnud jälgida hoolikalt siinset sise- ja välispoliitikat ning mõjutada poliitiliselt Venemaale olulisi sündmusi.
Mullu lisandusid eeltoodule silmatorkavad katsed kasutada oma tegevuse tugialana euroliidu struktuure ja liikmesmaid.
Kaitsepolitsei hinnangul muutis Vene sõjaväeluure (GRU) pärast 2000. aastat oma taktikat, kui Eestist viidi välja suurem osa nähtavast avalikust operatiivtegevusest ning kui hüppeliselt kasvas sõjaväeluure huvi Eesti saatkondade vastu.
Kaitsepolitsei andmetel ei ole GRU Eesti-vastased salaoperatsioonid kunagi katkenud.
Eestis on GRU olulisimaks huviobjektiks olnud seni siinsete riigiametnike tegevus rahvusvahelistes organisatsioonides.
Seega Eesti NATO-sse astumine vaid suurendas GRU huvi Eesti vastu.
Kaitsepolitsei andmetel muutuvad üha sagedasemaks Vene luureteenistuste katsed värvata oma teenistusse Eesti elanikke ning ühendust on võetud nii Venemaal käinud Eesti ärimeestega, riigiametnikega, väikeettevõtjatega kui üliõpilastega.
Vene luureteenistuse värbajaid huvitavad eelkõige Eesti jõustruktuurid, juurdepääs poliitikutele, piirialade regionaalpoliitika ja palju muud, kirjutab kaitsepolitsei oma aastaraamatus.
Kaitsepolitsei hinnangul on Vene luureteenistuste aktiivsus oluline julgeolekuoht ning kaitsepolitsei palub Venemaa territooriumil sealsete luureteenistuste huviorbiiti sattunud inimestel teatada sellest kohe kaitsepolitseile.