Kai Kalamees, Anneli Ammas EPLO
24 riigi kodanike jaoks lihtsustub asjaajamine, Eestis võivad suureneda julgeolekuriskid. 2006. aasta maist kaovad teistest Euroopa Liidu maadest Eestisse rändavate inimeste teelt viimsed bürokraatiatõkked – enam ei pea nad taotlema elamisluba ega oma elukohta registreerima.

Eesti euroliitu astumise teiseks aastapäevaks tuleb riigikogul jõustada Euroopa Liidu kodaniku seadus, mis viib ellu üht euroopalikku põhivabadust – liikumisvabadust. Mitme ministeeriumi koostöös valminud eelnõu tagab kõigi liikmesmaade kodanikele “võimaluse viibida Eesti territooriumil vabalt, ilma oluliste piiranguteta” ja nii kaua, kui nad ise soovivad.
“See on kindlasti samm õiges suunas,” ütles vaheldumisi Helsingis, Tallinnas ja Riias viibiv Tuglase seltsi kultuurisekretär Tapio Mäkeläinen. “Olen oma Läti kodanikust abikaasaga arutanud, kas võtta põhielukohaks Tallinn. See teeb kindlasti otsustamise lihtsamaks,” rääkis Mäkeläinen.
Asi puudutab tema sõnul Eestis õppivaid Soome noori, siin suure osa aastast elavaid Soome pensionäre ja mitte-ametlikult tulnud töötuid. Eelnõu kaotab elamisload nii eurokodanike kui ka nende mõne teise riigi kodakondsusega pereliikmete puhul. Eestis viibimise esimese kolme kuu jooksul on keelatud neile igasuguste formaalsete nõuete esitamine. Riik ei tohi edaspidi kohustada ei Soome, Itaalia ega Poola kodanikke oma elukohta rahvastikuregistris registreerima. “Samas on see vajalik isikukoodi saamiseks,” peavad eelnõu autorid arvelevõtmist ka edaspidi vajalikuks.

Vastasel juhul ei saa eurokodanikud Eestis valida, ise valimistel kandideerida ega ka muid õigusi kasutada.
Riskid ja konkurentsi kasv
Ametnikud tunnistavad, et muudatused kätkevad ka julgeolekuriske ning jätavad riigi ilma võimalusest sisserännanute hulka piirata. Ka prognoosivad nad mõnevõrra tihenevat konkurentsi tööturul ja “ajude ring- lust”, mis elavdab Eesti majandust. “EL-i kodanikule peab olema tagatud võrdne kohtlemine tööturul ja muudes sotsiaalse elu sfäärides,” sätestab eelnõu.
Mäkeläise sõnul võiks tulevikus välja jõuda selleni, et soomlased, kes elavad mitu kuud oma Eesti suvekodus, saaksid siin ka valimisõiguse. “Ja ka makse võiks maksta kahes kohas, kui kahel pool elatakse,” arutles Mäkeläinen. “Igas Saaremaa väikevallas elab juba kümneid Soome pensionäre, kelle tulumaksust võiks ju osa neile valdadele laekuda.”

Eesti Päevaleht

Märkmed: