BNS
15. november 2018,
Euroopa Kohus. Foto on illustratiivne.
FOTO: Caro / Westermann/Caro / Westermann/Scanpix
Euroopa Kohus jättis rahuldamata Eesti riigi apellatsioonkaebuse mullusele kohtuotsusele, millega jäi läbi vaatamata Eesti hagi Euroopa Liidult 34,3 miljoni euro eest suhkrutrahvi tagasisaamiseks.
https://majandus24.postimees.e...«Euroopa Kohus otsustab jätta apellatsioonkaebus rahuldamata,» seisab neljapäeval Luxembourgis tehtud otsuses. Kohtukulud tuleb kanda Eesti riigil.
Eesti esitas mullu juunis apellatsioonkaebuse 2017. aasta märtsis tehtud Euroopa Kohtu otsuse peale, millega jäeti vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata Eesti 2015. aasta kevadel esitatud hagi Euroopa Liidult 34,3 miljoni euro ulatuses suhkru liigse laovaru eest makstud tasu tagasisaamiseks.
Eesti pidi Euroopa Liiduga liitumisel tasuma niinimetatud trahvi erinevate kaupade üleliigsete laovarude eest. Vaidlus suhkru üleliigse laovaru üle on esile kerkinud, kuna Eesti on väljendanud kahtlust, kas Euroopa Komisjon täitis omapoolset kohustust tagada, et vajalikud õigusaktid oleksid ühinemise kuupäeval Euroopa Liidu Teatajas eestikeelsena avaldatud.
Kuna Euroopa Liidu Üldkohus tühistas Euroopa Komisjoni otsuse muude põllumajandustoodete kui suhkru üleliigsete varude kindlaksmääramise kohta, tagastas komisjon Eestile ühenduse eelarvesse tasutud 2012. aasta lõpuks 6,6 miljonit eurot.
Samale otsusele viidates on Eesti taotlenud ka suhkru üleliigse laovaru eest tasutud 34,3 miljoni euro tagastamist. Komisjon teatas 2014. aasta detsembris, et ei rahulda Eesti taotlust. Seejärel pöördus Eesti Euroopa Kohtusse.
Üks olulisi argumente, miks ELi kõrgeim kohus hagi mullu läbi vaatamata jättis, oli asjaolu, et 2012. aasta kohtuotsuseid ei peetud uuteks ega olulisteks asjaoludeks. Apellatsioonikaebuses märkiski Eesti muuhulgas, et see seisukoht on ekslik ning tegelikult on asjaolud muutunud. Värskes otsuses märkis aga Euroopa Kohus, et esialgne põhjendus on asjakohane.
Suhkru üleliigse laovaru eest on Eesti tasunud kokku 34,3 miljonit eurot ehk 75 protsenti määratud kogusummast 45,7 miljonit eurot. 25 protsenti määratust oli Eestil lubatud jätta endale kulude katteks, mistõttu ei tulnud seda liidu eelarvesse maksta.
