Riigi peaprokurör Jüri Pihl algatas kriminaalasja selgitamaks välja, kas Eesti kodanik Mihhail Gorškov on seotud juutide hukkamisega Valgevenes, kirjutab Eesti Päevaleht.

Riigiprokuratuuri pressiesindaja Kristiina Herodese sõnul algatas riigi peaprokurör kriminaalasja 10. detsembril ja saatis materjalid uurimiseks kaitsepolitseisse. «Eesmärk on selgitada Mihhail Gorškovi osalemist 1943. aastal Valgevenes toimunud inimsusvastastes kuritegudes,» ütles Herodes.

«Käesolevaks ajaks pole antud kriminaalasjas kedagi kahtlustatavaks tunnistatud,» ütles kaitsepolitsei komissar Henno Kuurmann.

Esimest korda kaaluti Tallinnas Pääskülas sündinud Gorškovi (80) vastu kriminaalasja algatamist üle aasta tagasi, kui USA justiitsministeerium saatis Eestisse mehe minevikku puudutavaid materjalid.

Ameeriklaste andmeil töötas Gorškov 1943. aastal Valgevene pealinnas Minskis Saksa salapolitsei gestaapo tõlgina.

Konkreetselt seostati Gorškovi Slutski linnas toime pandud ligi 3000 juudi mõrvamise ja nende elukohaks olnud geto mahapõletamisega. Kuna sakslastel oli toona suur inimeste puudus, kaasati hävitusoperatsiooni väidetavalt ka tavalised kontoritöötajad. Gorškov olevat seotud olnud ka ühe partisanidevastase operatsiooniga.

Sõja lõpul Lõuna-Saksamaale lääneliitlaste poolele põgenikelaagrisse pääsenud Gorškov on ise gestaapos töötamist varjanud. Ta väidab, et teenis Teise maailmasõja ajal Eesti väeosas.

Nelikümmend aastat tagasi USA kodakondsuse saanud Gorškov naasis oma kodumaale Eestisse 2002. aastal, kui asuti tema võimalikke sõjakuritegusid uurima. Sama aasta suvel võttis Florida osariik Gorškovilt immigratsiooniametile valeandmete esitamise eest USA kodakondsuse.

Veel enne tagasitulekut Eestisse pani Gorškov Mehhiko lahe ääres ligi viie miljoni krooni eest müüki oma eramu. Mõningail andmeil võib Gorškov olla praeguseks Eestist lahkunud.

Märkmed: