Statistikaameti andmetel eksportis Eesti 2023. aasta novembris kaupu 1,5 miljardi eest ja importis 1,7 miljardi euro eest. Võrreldes 2022. aasta sama kuuga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 12% ja import 19%. Kaubavahetuse puudujääk novembris oli 200 miljonit eurot, mis on 198 miljonit vähem kui aasta varem.
Statistikaameti analüütik Jane Leppmets märkis, et kaubavahetuse puudujääk oli 2023. aasta novembris aastataguse ajaga võrreldes poole väiksem. „Suur kaubavahetuse puudujääk puudutas Euroopa Liidu liikmesriike. Liiduväliste riikidega oli kaubavahetus aga ülejäägis – nendesse riikidesse eksporditi novembris kaupa rohkem kui neist imporditi,“ selgitas Leppmets.
2023. aasta novembris eksporditi kaupadest enim elektriseadmeid (17% Eesti koguekspordist) ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (12%). Enim ehk 141 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete (sh elektrienergia) eksport Eestist. „Järgnesid puidu ja puittoodete (sh puidugraanulite) ning mitmesuguste tööstustoodete (sh kokkupandavate puitehitiste) väljaveo vähenemine, vastavalt 35 miljoni ja 20 miljoni euro võrra. Suurenesid transpordivahendite ja elektriseadmete eksport, vastavalt 37 miljoni ja 21 miljoni euro võrra,“ ütles analüütik ja lisas, et novembris jäi Eesti päritolu kaupade osatähtsus aastataguse ajaga võrreldes samale tasemele ehk need moodustasid koguekspordist 65%. Aastaga vähenes Eesti päritolu kaupade väljavedu sarnaselt koguekspordile 12%.
Leppmets selgitas, et ekspordipartneritest oli Eesti jaoks novembris esimesel kohal Soome, kuhu lähetati 15% Eesti koguekspordist. Järgnesid Läti (12%) ja Rootsi (9%). Soome eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid (sh staatilisi muundureid), Lätti mineraalseid tooteid (sh elektrienergiat) ning Rootsi elektriseadmeid (sh kommunikatsiooniseadmeid). „2022. aasta novembriga võrreldes vähenes enim kaupade eksport Soome (59 miljoni euro võrra), Lätti (47 miljoni euro võrra) ning Hollandisse (39 miljoni euro võrra). Soome eksporditi mullusest vähem maagaasi, Lätti elektrienergiat ning Hollandisse põlevkivikütteõli. Enim kasvas kaupade väljavedu Singapuri (30 miljoni euro võrra), kuhu viidi mullusest enam mineraalseid tooteid, sh põlevkivikütteõli,“ ütles ta.
Kaupadest imporditi novembris enim transpordivahendeid (13% Eesti koguekspordist), mineraalseid tooteid, elektriseadmeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (kõik moodustasid 12% Eesti koguimpordist). Kõige enam ehk 233 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete (sh gaasiõlide) import. Järgnesid 58 miljoni euroga elektriseadmete (sh telefoniosade), 40 miljoni euroga mehaaniliste masinate (sh kliimaseadmete) ning 40 miljoni euroga keemiatööstuse tooraine ja toodete (sh ravimite) sisseveo vähenemine. Enim ehk 50 miljoni euro võrra kasvas transpordivahendite import Eestisse.
Analüütiku sõnul olid Eesti peamised impordipartnerid novembris Soome (15% Eesti koguimpordist), Saksamaa (12%) ja Leedu (12%). Soomest imporditi enim mineraalseid tooteid (sh elektrienergiat), Saksamaalt transpordivahendeid (sh sõiduautosid) ning Leedust mineraalseid tooteid (sh gaasiõlisid). Kõige enam vähenes novembris kaupade import Venemaalt (116 miljoni euro võrra), Soomest (84 miljoni euro võrra) ja Lätist (46 miljoni euro võrra). „Venemaalt toodi vähem gaasiõlisid, Soomest elektrienergiat ja Lätist maagaasi. Kasvas kaupade import Tšehhist (13 miljoni euro võrra), kust toodi mullusest enam transpordivahendeid, sh sõiduautosid,“ selgitas Leppmets.
