Statistikaameti analüütik Jane Leppmets ütles, et tänavu juulis mõjutas ekspordi kasvu osaliselt võrdlus eelmise aasta sama kuu tavapärasest väiksema kaupade väljaveoga. „Aastases võrdluses vähenes reeksport 5%, kuid Eesti päritolu kaupu eksporditi mullusest 12% enam. Suurenes Eesti päritolu põlevkivikütteõlide ning piimatoodete väljavedu. Eesti päritolu kaupade ekspordi suurenemisele lisaks kasvas ka nende osakaal koguekspordis 4 protsendipunkti ehk 64%-ni,“ tõi Leppmets välja.
Kaupadest eksporditi juulis enim elektriseadmeid (16% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13%) ning puitu ja puittooteid (10%). Aastases võrdluses kasvas kõige rohkem elektriseadmete (37 miljoni euro võrra) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (33 miljoni euro võrra) väljavedu. Enim vähenes transpordivahendite (25 miljoni euro võrra) eksport Eestist.
Juulis viidi kaupu kõige rohkem Soome (15% koguekspordist), Lätti (11%) ja Leetu (9%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning Lätti ja Leetu transpordivahendeid. Kõige rohkem kasvas kaupade väljavedu Singapuri (32 miljoni euro võrra ehk 17 korda), kuhu eksporditi mullusest enam mineraalseid tooteid. Enim vähenes kaupade eksport Lätti (27 miljoni euro võrra ehk 16%), kuhu viidi vähem mineraalseid tooteid.
Peamised impordipartnerid juulis olid Soome (12% koguimpordist), Saksamaa ja Leedu (mõlemad 11%). Soomest ja Leedust toodi enim mineraalseid tooteid ning Saksamaalt transpordivahendeid. Kaupade import suurenes aastases võrdluses kõige rohkem Türgist (35 miljoni euro võrra ehk üle 3 korra), kust toodi mullusest enam transpordivahendeid. Vähenes import Soomest (62 miljoni euro võrra ehk 23%), kust toodi vähem mineraalseid tooteid.