Statistikaameti andmetel eksporditi juunis kaupu 1,6 miljardi ja imporditi 1,9 miljardi euro eest. Võrreldes 2022. aasta sama kuuga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 14% ja import 13%. Kaubavahetuse puudujääk juunis oli 271 miljonit eurot, mis on 33 miljonit eurot vähem kui aasta varem.

2023. aasta teises kvartalis tervikuna vähenes kaupade eksport 11% ja import 15% võrreldes 2022. aasta teise kvartaliga. Kaupu eksporditi 4,8 miljardi ning imporditi 5,6 miljoni euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 802 miljonit eurot, mis on 329 miljoni võrra väiksem kui mullu teises kvartalis.

Statistikaameti analüütik Jane Leppmets märkis, et mullusega võrreldes vähenes tänavu juunis eelkõige Eesti päritolu kaupade eksport. „Eesti päritolu kaupu eksporditi juunis 20% vähem kui mullu. Reeksport jäi peaaegu eelmise aasta tasemele (-1%), seega on ekspordi languse taga peamiselt Eesti päritolu kaupade ekspordi vähenemine. Kõige rohkem vähenes Eesti päritolu mineraalsete kütuste väljavedu,“ lisas Leppmets.

Kaupadest eksporditi juunis enim elektriseadmeid (15% Eesti koguekspordist), mineraalseid tooteid (11%) ja transpordivahendeid (11%). Kõige enam ehk 220 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete eksport. Järgnesid puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodete väljaveo vähenemine vastavalt 59 miljoni ja 30 miljoni euro võrra. Mullusega võrreldes kasvas enim transpordivahendite (61 miljoni euro võrra), mehaaniliste masinate (27 miljoni euro võrra) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (15 miljoni euro võrra) eksport.

Eesti peamine ekspordipartner juunis oli Soome (15% Eesti koguekspordist). Järgnesid Läti (12%), Rootsi (9%) ja Leedu (9%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid, sh staatilisi muundureid, Lätti mineraalseid tooteid, sh elektrienergiat, Rootsi elektriseadmeid, sh kommunikatsiooniseadmeid, ning Leetu transpordivahendeid, sh sõiduautosid. Enim vähenes kaupade eksport Eestist Ameerika Ühendriikidesse, Lätti ja Egiptusesse. Ameerika Ühendriikidesse viidi mullusest vähem elektriseadmeid, sh kommunikatsiooniseadmeid, Lätti mineraalseid tooteid, sh elektrienergiat, ning Egiptusesse mineraalseid tooteid, sh erinevaid mineraalseid õlisid. Kõige rohkem kasvas kaupade eksport Singapuri ja Leetu. Singapuri viidi varasemast enam mineraalseid tooteid, sh erinevaid mineraalseid õlisid, ning Leetu transpordivahendeid, sh sõiduautosid.

Juunis imporditi kaupadest enim transpordivahendeid (14% Eesti koguimpordist), elektriseadmeid (12%), mineraalseid tooteid (12%) ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (12%). Kõige enam ehk 198 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete import Eestisse. Järgnesid puidu ja puittoodete ning metalli ja metalltoodete sisseveo vähenemine vastavalt 64 ja 51 miljoni euro võrra. Enim kasvas transpordivahendite (58 miljoni euro võrra) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (16 miljoni euro võrra) sissevedu Eestisse.

Impordipartneritest oli Eesti jaoks juunis esimesel kohal Soome (16% Eesti koguimpordist). Järgnesid Saksamaa (11%), Leedu (10%) ja Läti (10%). Soomest imporditi enim mineraalseid tooteid, sh elektrienergiat, Saksamaalt transpordivahendeid, sh sõiduautosid, Leedust mineraalseid tooteid, sh naftaõlisid, ning Lätist mineraalseid tooteid, sh maagaasi. Kõige enam vähenes kaupade import Venemaalt, Soomest ja Rootsist, kust toodi vähem mineraalseid tooteid. Venemaalt toodi mullusest vähem erinevaid mineraalseid õlisid, Soomest elektrienergiat ning Rootsist mineraalseid ja naftaõlisid. Enim kasvas kaupade import Leedust, kust toodi mullusest enam mineraalseid tooteid, sh naftaõlisid.

Eestlased Eestis

TRENDING