Eva-Maria Liimets Autor/allikas: ERR
"Olen veendunud, et Eesti huvides on endiselt see, et Eesti ja Venemaa ratifitseerivad allkirjastatud piirilepingu ning ametis olev Vabariigi Valitsus on põhimõtteliselt valmis selles küsimuses edasi liikuma," kinnitas välisminister.
EKRE saadiku Ruuben Kaalepi küsimusele vastates rõhutas Liimets, et piirileping aitab kaasa Eesti julgeoleku suurendamisele, kuna vähendab ebamäärasust ja mitmeti tõlgendamise võimalusi.
Piirileping ei ole ka põhiseadusega vastuolus, kuna Eesti põhiseaduse paragrahvis 122 on öeldud, et Eesti maismaapiir on määratud Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega, märkis Liimets.
Eelmine, Jüri Ratase juhitud Keskerakonna, Isamaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna valitsus piirileoingu ratifitseerimist ei soovinud.
Eesti tollane välisminister Urmas Paet ja Vene välisminister Sergei Lavrov allkirjastasid 18. mail 2005 uue Eesti-Venemaa piirilepingu, mille Eesti parlament ratifitseeris juba sama aasta 20. juunil. Kuid riigikogu lisas ratifitseerimisseadusele preambuli, milles viidati Tartu rahulepingule ja öeldi, et võrreldes Eesti Vabariigi põhiseaduse artikliga 122 on piiri osaliselt muudetud. See ärritas Venemaad ning ta võttis oma allkirja lepingult tagasi seda ratifitseerimata. 18. veebruaril 2014 allkirjastasid Paet ja Lavrov Moskvas järjekordse Eesti-Venemaa piirilepingu, millele oli lisatud kaks lauset, kus öeldi, et piirileping reguleerib vaid riigipiiri puudutavaid küsimusi ja lepingupooled kinnitavad vastastikku territoriaalsete nõudmiste puudumist.
Otse kell 10 riigikogus: Liimets ja Mihkelson Eesti välispoliitikast
Uus piirileping ei ole jõustunud, oodates mõlema riigi parlamendis ratifitseerimist. Riigikogu on ratifitseerimise esimese lugemise teinud, Vene riigiduuma mitte.
Välisministeerium plaanib tugevdada suhteid ulgueestlastega
Välisminister kinnitas soovi hoida sidet üleilmse eestlaskonnaga ning teatas, et ministeeriub plaanib selle tarvis välja töötada diasporaapoliitika ning luua ministeeriumis diasporaa küsimuste erisaadiku koha.
"Võõrsil elavate eestlaste läbimõeldud ja tõhus kaasamine aitab kaasa meie riigi (tuleviku)eesmärkide saavutamisele ning rahvusvahelisele edukusele. Üleilmse eestluse programmi üks eesmärkidest on diasporaa kaasamine Eesti arengusse ja ühiskonnaellu," märkis minister.
Liimetsa sõnul on Eesti kui väikeriigi eduka toimimise jaoks oluline tulemuslik, järjekindel ja ühtne välispoliitika.
"Eesti on viimased 30 aastat olnud rahvusvahelises suhtlemises edukas, sest meie välispoliitilised huvid ja eesmärgid on olnud selged ja nende saavutamise nimel on koos tegutsetud. Välispoliitikas saame olla edukad ainult siis, kui suudame kavandada ja viia ellu ühtset välis- ja julgeolekupoliitikat," märkis välisminister.
"Loomulikult on äärmiselt oluline meie võimekus tegutseda rahvusvahelisel areenil tõsiseltvõetava koostööpartnerina, kes annab oma panuse liitlaste ning seeläbi ka globaalsesse julgeolekusse," lisas ta.
ERR allikad
https://www.err.ee/1608111016/...
