Eesti
Tiina Jaakson
Foto: ERR
Eesti riigieelarvega tahetakse maksta Kreekale peaaegu kaks ja pool miljonit eurot, kuigi Kreeka viimane abiprogramm on lõppenud. Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Aivar Sõerd väidab, et Eesti maksumaksjat ei kohusta ükski õigusakt praegu Kreekale midagi maksma.

https://www.err.ee/870442/eest...

Aivar Sõerd (RE) arvas, et tegemist on naljaga, kui leidis eelarve seletuskirjast, et Kreekale makstakse 2,47 miljonit eurot, sest selle aasta suvel sai Kreeka viimane abiprogramm läbi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Sõerdi sõnul sai Kreeka siis Euroopa Stabiilsusmehhanismilt kaasa rahalise puhvri, et võimalikke tagasilööke lahendada ning nüüd ei vaja Kreeka enam teiste riikide abi ja toimetab finantsturgudel iseseisvalt.

Eelarve seletuskirjas on aga selgitus, et Kreekale tagastatakse Euroopa keskpankade süsteemi poolt teenitud intress.

"Kui midagi tagastatakse, siis peab olema ka midagi saadud. Aga Eesti Pank maksab igal aastal riigieelarvesse tavapärase osa oma kasumist, see on neljandik kasumist. Seal pole juttu olnud sellest, et mingisugust Kreeka intressi makstakse eelarvesse," selgitas Sõerd.
Tsipras: Kreeka võtab oma saatuse uuesti enda kätte

Rahandusministeeriumist öeldi "Aktuaalsele kaamerale", et aastal 2012, kui otsustati Kreeka teise programmi rahastamine, otsustati vähendada Kreeka võlakoormust, mis tähendas ka Kreeka võlakirjadelt teenitud kasumi tagastamist Kreekale.

Sõerdi sõnul ei pea seda tegema maksumaksja.

Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu osakonna juhataja Andres Kuningas kinnitas, et 2,5 miljonit eurot, mis Kreekale makstakse, tuleb riigieelarvest.

"Tegemist ongi Kreeka abiprogrammiga ja selle raames on ju ka valitsus erinevate otsuste puhul saanud ka vastavad volitused riigikogult," põhjendas Kuningas, millise lepingu alusel Kreekale raha makstakse.

Sõerdi kinnitusel on aga Eesti kõik oma kohustused Kreeka abiprogrammide osas täitnud, tehes sissemakse Euroopa Stabiilsusmehhanismi kapitali ja andes hiigelgarantii.

Et saada selgust, mille alusel siis ikkagi veel raha eraldada tahetakse, küsis Sõerd rahandusministeeriumilt vastava õigusakti koopiat. Vastuseks tuli kiri koos viidetega eurorühma pressiteadetele. Sõerd ütles, et arvab siiski, et teab, mis on asja taga.

"Ma olen ühte protokolli /.../ näinud. Ilma allkirjadeta lihtsalt, kus oli välja joonistatud skeem - keskpankade süsteem, liikmesriik, Kreeka," kirjeldas ta.

Sõerd arvas, et selline skeem, kus intresside tagastus liigub keskpankade süsteemist Kreekasse liikmesriikide kaudu, mõeldi välja seetõttu, et keskpank ei tohi otse Kreekale maksta. Maksta saaks Eesti tema sõnul vaid siis, kui keskpank oleks kandnud eelarvesse lisaks oma tavapärasele kasumiosale ka intressisumma ja meil oleks välisleping, kust maksmiskohustus tuleb.

Toimetaja: Merili Nael

Märkmed: