MATTI KÄMÄRÄ
Postimehes avaldati hiljuti uuring, millest tuli välja, et Eesti inimesed kardavad kõige rohkem äärmuslaste ja populistide võimuletulekut.
Minu arvates on selline uuring ise populistlik ning sellega tahetakse Eesti rahvale panna “aru pähe”, et ei saa usaldada ideoloogiat, mis seisab eesti rahvuse püsimajäämise eest ja mille mureks on meie väikese rahva heaolu. Tegelikult aga on praegused võimulolijad ise populistlikult rahvast lollitanud ja nende usku rahvuslikkusesse kõigutanud.
https://pohjarannik.ee/keda-si...
Kui püstitada uurigus küsimused nii, et nad kutsuvad esile hirme, siis saamegi hirmu toetavad vastused. Tulemuseks ongi see, et kardetakse parempopulistide võimuletulekut. Tõsi, seda tasubki karta, kuid tuleb vahet teha, kes on need, keda tegelikult karta tuleb.
Kas neid, kes valimistest valimisteni võimul olles rahva suveräänsete õigustega kauplevad ja kuldmune muneda lubavad, kuid peale kaagutamise palju rohkem teha ei suuda? Või neid, kelle süda tõsiselt ja tegelikult eesti rahva tuleviku pärast valutab?
“Populiste tulebki karta, aga kes need tegelikult on?“
Tõsi, sõnad ei ole veel teod. Samas ühed on saanud korduvalt näidata oma tegelikku nägu ning nüüd otsivad nad süüdistusi ja kleebivad külge silte, et aga võimul edasi saaks olla. Teisel pool on erakond, kes tahab parandada seda, mis on käest lastud. Võtke lahti EKRE valimisprogramm ja te veendute ise, mis on see, mille eest me tegelikult seisame.
Minu erilise tähelepanu alla jäävad kindlasti küsimused, mis on seotud meie riigi kaitsmisega laiemalt, sealhulgas ka muukeelse elanikkonna toomine meie põhiseaduslikku väärtuste süsteemi. Seda eelkõige hariduse kaudu, et see tagaks kõikides meie koolides kvaliteetse, meie rahvuse ja kultuuri säilimisele suunatud õppesüsteemi. Kõik meie õppeasutustes õpitav peab olema suunatud meie iseseisvuse, vabaduse, inimväärikuse ja eestluse hoidmisele.
Kui me ei suuda ühistele väärtustele tuginevat väljõppe süsteemi rakendada, ei ole mõtet rääkida lõimumisest ja üksmeele saavutamisest erimeelsete rahvusrühmade vahel.
Võtmeküsimus on õpetajate toomine nende piirkondade koolidesse, kus napib tasemel riigikeeles õpetajaid. Kindlasti peab olema loodud sõltumatu pedagoogide taseme hindamise süsteem ja ebakompetentsete pedagoogide väljalülitamine koolisüsteemist.
Riigikaitses on samuti võtmeküsimus inimene. Teenistuskõlblike inimeste leidmine piirivalvesse, kaitseväkke ja politseisse, nende väljaõpetamine, teenistusse suunamine ja vastuvõetavate teenistustingimuste loomine. Toiminud süsteemile pani pommi alla populistlik eripensionide süsteemi ärakaotamine jõustruktuurides.
Eripensionide küsimus tuleb kindlasti lahendada sel viisil, et noored tahaksid õppida jõustruktuuride teenistujate ameteid, mis nõuavad teravat mõistust ja kõrget eetilist distsipliini.
