Suvekool toimus 3. – 24. juulil Tallinna ülikoolis juba kuueteistkümnendat korda. Eesti keelt õpetas kauaaegne lektor Harri Mürk Torontost. Lähemalt räägivad välisüliõpilaste koordinaator Triin Pehk ja eesti kultuuri õppejõud Kirsi Rannaste.
Mida on võimalik suveülikoolis õppida?
Triin Pehk: Suvekoolis saab õppida eesti keelt ning kuulata lisaloenguid eesti kultuurist. Loengutes õpetatakse grammatikat, sõnavara ja arendatakse eesti keele kõnelemisoskusi. Samuti on võimalus eesti keelt praktiseerida ühistel väljasõitudel ning ekskursioonidel. Suvekool annab hea võimaluse õppida eesti keelt, näha Eestit ja selle vaatamisväärsusi lähemalt ning peale tunde toredalt üheskoos Tallinnas aega veeta.
Kellele on eesti keele kursused põhiliselt mõeldud?
Kirsi Rannaste: Eesti keele ja kultuuri kursused on mõeldud kõigile eesti keele ja kultuuri huvilistele ning eesmärk on anda vähemalt algtasemel eesti keele oskus ning põhiteadmised eesti kultuurist. Kursustel osalejatel on võimalik vastavalt oma keeleoskusele valida algajate ning edasijõudnute grupi vahel.
Millised teemad läbi võetakse?
Kuigi eesti keele tundides antakse ülevaade keele struktuurist (ja selleks peaksid kursustel osalejad valdama ka inglise keelt), on olulisem see, et keeleõppijad saaksid koheselt õpitut praktikas rakendada. Praktilistes tundides käsitletakse igapäevaeluga seotud teemasid: kuidas eesti keeles ennast tutvustada, kuidas hakkama saada poes, kohvikus, restoranis jne. Edasijõudnud käsitlevad vastavaid teemasid süvendatult ning lisaks sellele süüvitakse enam eesti keele grammatika nüanssidesse ning loetakse ka eestikeelseid tekste.
Millised nägid välja kursused sel suvel?
Kirsi Rannaste: suvekool kestis kolm nädalat ning iga päev oli 2x1,5 tundi eesti keele praktilisi loenguid (kokku 120 akadeemilist tundi), pärastlõunal oli neile, kes olid huvitatud kultuurist, kas erinevaid eesti kultuurivaldkondi hõlmavad loengud või siis külastatati Tallinna muuseume, näituseid jne. Kultuuriprogrammi sisse mahtus ka üks kahepäevane reis Saaremaale.
Kas sel suvel oli ka midagi teistmoodi kui tavaliselt?
Triin Pehk: Jaa, sel suvel oli lisaks Eesti keele ja kultuuri suveülikoolile ka samalaadne Vene keele ja kultuuri suveülikool.
Kas kursustel osales rohkem eesti või välistudengeid?
Triin Pehk: Suveülikoolis käib väga erineva taustaga inimesi. Reeglina on enamik suvekoolides osalejatest välistudengid. Osa tudengeid on varem Eestiga kokku puutunud ning neil on tekkinud konkreetsem huvi eesti keele ja kultuuri vastu, osa tudengeid jõuab meieni läbi kahepoolsete riikidevaheliste lepingute näiteks Itaaliast, Lätist ja Belgiast. Selliste lepingutega vahetatakse kahe riigi vahel tudengeid lühiajaliseks õppeks ning see on hea võimalus vastastikku erinevaid kultuure tundma õppida.
Kes olid õppejõud?
Kirsi Rannaste: Sellel aastal õpetas järjekordselt eesti keelt ka Harri Mürk Kanadast, kes on eesti keele õpetamisega nimetatud kursuse raames tegelenud juba 13 aastat. Erinevaid eesti kultuuri aspekte käsitlesid loengutes oma ala asjatundjad Tallinna ülikoolist.
Kui suur on huvi eesti keele ja kultuuri õppimise vastu?
Kirsi Rannaste: Huvi on olnud hea. Aastati on kursustest osavõtjate arv olnud erinev, aga keskmiselt 10-20 inimest. Õppijate hulgas on olnud nii väliseestlasi kui ka mitte-eestlasi, viimastel aastatel küll enam viimaseid. Eesti keelt õppima motiveerivad inimesi erinevad põhjused: kes seostab eesti keele ja kultuuriga tutvumist oma edasise karjääriga, kes soovib lihtsalt tutvuda uue ja eksootilise keele ja kultuuriga ning on ka neid, kes tahavad eesti keelt ja kultuuri veel paremini tundma õppida.
Millistest riikidest on huvilisi olnud?
Meil on osalenud inimesi Poolast, Lätist, Leedust, Suurbitanniast, Ameerika Ühendriikidest, Saksamaalt, Kanadast, Angoolast, Itaaliast, Hispaaniast, Jaapanist jne.
Milliseid kursusi te peale eesti keele ja kultuuri väliseestlastele veel pakute?
Triin Pehk: Neile, kes eesti keelega juba tuttavad, kuid sooviksid oma keeleoskusi edasi arendada, soovitaksime tulla Tallinna ülikooli pooleks või terveks aastaks õppima Eesti keel ja kultuur programmi raames. Lisaks inglise keele baasil toimuvale intensiivsele keeleõppele saab kuulata ka ingliskeelseid loenguid eesti kultuurist, ajaloost, filmist, teatrist ning folkloorist. Rohkem infot kõigi lühiajaliste inglise keele baasil pakutavate õppimisvõimaluste kohta saab meie koduleheküljelt www.tpu.ee/programs
Neile, kel eesti keel juba hästi suus, soovitaksime tulla õppima tasemeõppesse terveks bakalaureuse-, magistri- või doktoriõpingute perioodiks. Ülevaate pakutavatest erialadest saab Tallinna Ülikooli koduleheküljelt www.tpu.ee.
Kindlasti soovitame ka uurida Eesti riiklikku Rahvuskaaslaste programmi, mis on suunatud eesti juurtega inimestele, kel huvi ja soov Eestisse kõrgharidust omandama tulla. Programmi raames on võimalik esimesel aastal eesti keelt õppida ning siis asuda ülikooli valitud erialale õppima või kohe bakalaureuse-, magistri- või doktoriõpinguid eesti ülikoolis alustada . Üliõpilasele makstakse stipendiumi ning õpingud on talle selle programmi raames tasuta. Rohkem infot Rahvuskaaslaste programmi kohta saab SA Archimedeselt www.archimedes.ee, Akadeemiliste mobiilsustoetuste keskuse juhataja Katrin Kiisleri käest.