Et eesti keele õpetamine ülikoolis jälle hoo sisse saaks, peavad olema täidetud kaks eeltingimust, kolmandast rääkimata.
Esiteks peab leiduma huvilisi, kes soovivad aktiivselt sellel kursusel osaleda. Viimati kukkus eesti keele kursus ülikooli õppekalendrist välja just põhjusel, et ettenähtud ajaks oli registreerunud vaid kaks üliõpilast! Ülikooli reeglite järgi ei õpetata kursust, kus on alla kolme üliõpilase.
Teiseks on vaja vastava ettevalmistuse ja pädevusega õppejõudu, keda ülikool aktsepteerib eesti keele kursust õpetama. Mul on tõesti hea meel, kui õpetama kutsutakse jällegi Marju Toomsalu Ryersoni Ülikoolist. Tema varasem tegevus eesti keele külalislektorina sai üliõpilastelt kõrge hinnangu osaliseks.
Kolmas eeltingimus on esialgu täidetud, Tartu College on lahkelt teinud üheaastase sissemaksu Toronto Ülikooli Slaavi osakonnale selle kursuse õpetamiseks. Mis saab aga tulevikus, see sõltub mitmetest asjaoludest. Ennekõike aga sellest kas leidub piisavalt huvilisi. Arvan, et kui üliõpilaste arv tõuseks näiteks kümneni, siis oleks nii ülikool kui ka Tartu College motiveeritud pingutama eesti keele õpetamise jätkamise nimel.
Kuigi eesti ühiskonnas on käimas mitu rahakogumise kampaaniat, ei saa sugugi välistada, et meie hulgas leidub neid, kes tahaksid toetada meie emakeele õpetamise jätkamist Torontos. Suurem rahaline annetus võimaldaks näiteks luua annetaja nime kandva eesti keele lektoraadi Toronto Ülikooli juurde. Oleks ju kaunis püstitada uhke ja püsiv rahvuskultuuriline monument Kanadas ja kogu Põhja-Ameerikas.
Eesti Õppetooli juhataja