Täiskasvanutel on isegi raskem uut õppida, sest neil on ju väljakujunenud mõttemaailm ja keelekäsitlus. Eesti keeles ei saa grammatikat õppida loogika ja näidiste alusel, sest on palju erandeid ja kirjutamata reegleid, on lausa keelevaistu vaja.
Õpetaja Epp Aruja on hea kuulaja ja seletuste andja. Kui oled kodus nii inglise kui eesti keeles, siis on huvitav võrrelda, analüüsida keele olemust ja kasutust. Keeleõppes ei ole üks ühele täpset tõlge ning kindlat arusaama: palju oleneb teemast ja olukorra kirjeldusest.
Mis tekitab raskusi eesti keele õppimisel? Kindlasti hääldus, sest see on teistsugune kui inglise keeles. Minu meelest on aga ka inglise keelt raske hääldada, sest ei ole ju kirjapilt ja hääldus samane.
Harjutamist vajavad kindlasti eesti tähestiku täpihäälikud, nagu õ,ä,ö ja ü. Sõna külm kuuldub nagu kulm, käsi nagu kasi. Pikki häälikud ei hääldata pikalt välja ja nii tulevadki huvitavad kooslused: vana lina osutub uuesti lugedes õigeks - vanalinna.
Eesti keele grammatika on erinev inglise keele reeglitest. Et paremini osata grammatikat kasutada, peab teadma sõnavara. Õpetaja Epp palub õpilastel tõlkida lauseid inglise keelde, kasutades tegusõnade erivorme ja ajamoode ning kehaosi. Nii saab kinnistada sõnavara kui ka grammatikat.
Täisealised keeleõppurid on hoolikad ja ettevaatlikud, et mitte vigu teha lausete moodustamisel. Nad saavad teada sõnade kõva, must, halb mitmetähenduslikkusest.
Tund nelja õpilasega möödub kiiresti. Epp jääb Tia, Kristi, Susani ja Bronweniga edasi vestlema restonikäigust ja toitudest. Õpitud on juba mitu aastat koos Epuga ja nii hea on kõike teada saada, miks see on nii ja mitte nii nagu inglise keeles.
Kooliblogija Eda Oja