Eesti keeles ilmus katoliku katekismuse kompendium ERR

Eesti keeles ilmus katoliku katekismuse kompendium ERR (1)

Kuumad uudised | 24 Jun 2008 | EWR

Eesti keeles ilmus katoliku kiriku katekismuse kompendium, mida on seni tõlgitud paarikümnesse keelde.
Kompendiumi koostamise algatas paavst Johannes Paulus II, töö viis lõpule paavst Benedictus XVI, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kompendiumi originaalkeelteks loetakse kolm aastat tagasi valminud inglise-, saksa-, prantsuse-, itaalia- ja poolakeelseid väljaandeid. Praeguseks on kompendium tõlgitud paarikümnesse keelde.

Valdavalt luterlikus Eestis on katoliku kiriku katekismuse kompendiumi ilmumine ajaloo- ja kultuurisündmus.Katoliku katekismusi on ajaloos üldse koostatud ja avaldatud vaid kaks - viie sajandi eest Trento kirikukogul vastuvõetud katekismus ja paavst Johannes Paulus II 1992. aastal valminud katekismus.

Ka kompendium ehk siis katoliku kiriku enda selgitus katoliku usust valmis Johannes Paulus II algatusel. Selle töö viis lõpule praegune Rooma paavst Benedictus XVI. Eestikeelse kompendiumi toimetajad ja tõlkijad prelaat Vello Saloga eesotsas on selle töö juures korrastanud eestikeelset religiooniterminoloogiat ja seega toetanud ka teisi siinseid kristlasi usutekstide mõistmisel. Kompendiumi avaldamist on juhtinud Eesti apostellik administraator piiskop Philippe Jourdan.

"See raamat on mõeldud tänapäeva inimestele, kes on pigem kahtlejad ja otsijad kui usklikud. Raamat on täis küsimusi," selgitas Jourdan.

Esimene katoliiklik katekismus ilmus eesti keeles 1585. aastal. Esimene katekismuse kompendium just vahetult enne Ristija Johannese sünnipäeva, mida kristlik maailm tähistab täna. Katekismuse kompendium on kokkuvõttev ja selgitav abivahend katoliikluse mõistiseks.

Kompendiumiga ühel ajal valmis veel teinegi kultuuriliselt oluline raamat - katoliku lauluraamat, mis esimest korda tutvustab eesti keeles ja loob võimaluse laulda gregoriaani laule.

Toimetas Sven Randlaid

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.

Vana Toomas26 Jun 2008 07:35

Reformatsiooniajastu andis Eestile vaid suure individuaalsuse mõtlemine. Halvimast halvim variant mida võis ette kujutada oli selline eestlane kes mõtleb ainult enda kasule ja mitte teiste vajadustele. Kurvastuseks nii see on ka läinud Eesti Vabariigis. Selles mõttes on Eesti jäänud üsnagi usuleigeks riigiks. Nähtav osa inimestest kes endid siduvad religiooniga on aga põhiliselt õigeusklikud ja vanausulised, katoliiklased, baptistid ja siis alles luterlased. Kuigi luteri kirik on statistiliselt suurima arvuga konfessioon Eestis, ei ole Jumalateenistuste külastatavus nädalast nädalasse nii aktiivne kui eespool toodud konfessioonide puhul, kus on palju väiksem vahe koguduse nimekirjas olevate inimeste ja vabatahtlikul viisil koguduse elust osavõtmine.

Loe kõiki kommentaare (1)

Kuumad uudised

Where did you buy Estonian black bread ‘must leib’ in Sydney in 1953? (2)