Viimasel ajal on lisaks Black lives matter liikumisele paistnud avalikkusele arusaamatute süüdistuste pildumisega silma survegrupp, keda võiks nimetada Strawberries or death. Vähemalt enda väitel Eesti maasikakasvatajaid esindav seltskond on asunud valitsust ründama nõudmisega, avada kohe piirid Ukraina odavtööjõule, ähvardades vastasel juhul korvamatute tagajärgedega. Strawberries or death kõneisikud sõimavad eestlasi laiskadeks tööpõlguriteks, kes pole nõus mistahes palga eest põldudele tulema. Ainult ukrainlased, keda näiteks strawberrlne Elke Lillemets nimetab mitte hooajatöölisteks, vaid suisa maasikakorjamise erialaspetsialistideks, olevat võimelised päästma Eesti põllumajanduse, mille selgrooks on just nimelt maasikakasvatus.
Strawberries or death põhinõudmiseks on, et koroonaohtu kadumise tõttu tuleks piirid kohe avada ja ukrainlased ilma piiranguteta sisse lasta, sest Eestist maasikakorjamise oskustega tööjõudu ei leia.
Kuidas pandeemiaga siis ikkagi on?
Tuleb tunnistada, et tänu valitsuse pingutustele ja kriisimeetmete õigeaegsele kehtestamisele, pääses Eesti koroona esimesest lainest suhteliselt kergelt. Kui jätkatakse sama joont ning eelkõige hoitakse lukus piirid nende riikidega, kus koroona ei näita taandumise märke ja kuhu kuulub lisaks Venemaale ka Ukraina, võime loota, et meid ei taba uus ja laastavam haiguspuhang.
Alles äsja hoiatas Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO, et maailm on jõudnud pandeemia uude, ohtlikku ja tapvasse faasi. WHO juht Tedros Adhanom Ghebreyesus ütles virtuaalsel pressikonverentsil esinedes, et maailm on uues ja ohtlikus faasis ning kuigi paljud inimesed on mõistetavalt väsinud kodus olemisest, on viirus jätkuvalt kiiresti levimas. "Pandeemia kiireneb. WHO-d teavitati eile (18.06.) enam kui 150 000 uuest COVID-19 juhtumist – see on seni suurim arv ühe päeva kohta," ütles Ghebreyesus. "Riigid tahavad mõistetavalt oma ühiskondi ja majandusi avada, kuid COVID-19 on jätkuvalt surmav ja enamik inimesi on selle suhtes haavatavad,“ lisas ta.
Nagu tervishoiuorganisatsiooni juhi sõnumist näha, pole oht veel sugugi möödas ja need, kes kibelevad oma huvidest lähtudes vajalikke kriisimeetmeid lõpetama, mängivad kaasmaalaste eludega. Ka meie Strawberries or death tegelased on Ukrainast orjatöölisi hankida soovides, valmis mängima eestlaste eludega, sest nende väitel pole kohalikest maasikakorjamisel asja ja milleks hoida siis taolisi mittevajalikke subjekte haigestumise eest?
On hästi teada, et seal, kus makstakse õiglast palka ning pakutakse elementaarseid töötingimusi, pole tööjõukriisi. Paraku ei vaevu meie maasikaparunid töötajate õigustele mõtlema, sest seni sai mahajäänud ja korrumpeerunud Ukrainast piisavalt kõigega nõustuvaid allaheitlikke poolroboteid, keda sundida tööle tingimustel, mis demokraatialiku elukorraldusega eestlastele vastuvõetamatud.
Hiljuti juhtusin vanalinna välikohvikus tahtmatult pealt kuulama ühe kaasaegse orjakaupmehe monoloogi vöörtööjõu sissetoomise teemal. „Need klounid (nähtavasti peeti silmas valitsust) on majanduse pekki keeranud!“ kurjustas too hästi riietatud ja glamuurselt lõhnastatud ettevõtja. „Varem tõin endale karjakaupa ukrainlasi. Polnud nendega mingit paberimäärimist ega maksudega jantimist. Palka küsisid poole vähem kui kohalikud totud ja viimase kuu palga võis jätta hoopiski maksmata. Kui kisa tõstsid, lubasin politsei kutsuda. Seda nad kardavad. Aga mis on nüüd! Piirid kinni ja majandus käib alla,“ kurjustas too Eesti elu edendaja. Temaga samas lauas veini mekkiv seltskond kiitis takka: „Jah, hävitatud on Eesti ettevõtlus!“
Kas maasikakasvatajad ikka vaevlevad tööjõukriisis?
Nagu kinnitavad tööjõuturu andmed, pole põllumajandusse hooajatööle soovijatest puudus. Häda on meie Strawberries or death jaoks vaid selles, et kodumaised töötajad nõuavad ukraina orjadest paremat palka.
Nagu näitas tööportaali CVKeskus.ee 2500 tööotsija seas läbi viidud küsitlus on kaks kolmandikku aktiivselt tööd otsivatest eestimaalastest tänavu huvitatud hooajatööde tegemisest. Kümnendik tööotsijatest sooviksid teha hooajalist tööd aianduses ja põllumajanduses (näiteks maasikakorjajana).
Asukohtade lõikes pakuvad hooajalised tööd enim huvi Lääne-Eestis ja Pärnumaal, kus 71% tööotsijatest sooviksid tänavu võtta mõne taolise tööotsa. Tartus on hooajatöödest huvitatud 68% tööotsijatest ja pealinnas 67%. Kõige vähem huvituvad hooajalistest töödest Ida-Eesti tööotsijad, kuid ka seal on 63% valmis hooajalist tööpakkumist vastu võtma.
CVKeskus.ee turundusjuhi Henry Auväärti sõnul on ootuspäraselt hooajatööde vastu suurim huvi noortel. 77% noorematest kui 25-aastastest tööotsijatest sooviks leida endale ajutist võimalust taskuraha teenimiseks. „Tööportaali andmebaasis on hetkel koguni üle 90 000 CV, kus ollakse valmis tegema hooajalist või ajutist tööd,“ kinnitas Auväärt.
Maasikakasvatajad valetavad, rääkides töökäte puudusest. Eesti tööotsijad on valmis marju korjama, ent väärilise tasu ja inimväärsete töötingimuste puhul, mida meie moodsad magusmarjamogulid pole valmis pakkuma.
Vaadake peeglisse!
Soovitaks Maasikakasvatajate Liidu eestkõnelejal Elke Lillemetsal ja Põllmajandus-Kaubanduskoja juhil Roomet Sõrmusel valetamise ja valitsuse ülbe survestamise asemel hoopis peeglisse vaadata, et teha kindlaks, kas mitte endal pole lõust viltu. Valede ja vassimisega piirimeetmete vastu sõdimine ei anna tulemust. Võiks hoopis kaaluda, mil viisil väärtustada maasikakorjaja tööd, pakkudes paremat palka ja elutingimusi. Samuti ei teeks paha investeerimine korjeprotsessi mehhaniseerimisse.
Piirid koroonaohtlike riikidega jäägu kinni seni, kui püsib pandeemiaoht, sest kodumaiste maasikate suurepärane maitse ei kaalu üles koroonakriisi teise laine ohtu.
Vsevolod Jürgenson
Mustamäe Linnaosakogu liige
