Juhtkiri: Suursaadikuks leti alt?
Vana aasta viimasel valitsuse istungil 17. detsembril lootis peaminister Siim Kallas saada valitsuselt nõusoleku nelja suursaadiku nimetamiseks.
Välisministeeriumi ettepanku järgi peaks endine välis- ja kaitseminister, praegune nn NATO-delegatsiooni juht Jüri Luik saama suursaadiku koha USAs, välisministeeriumi julgeolekupoliitika asekantsler Harri Tiido suursaadikuks NATOs, tema kolleeg ja Eesti pealäbirääkija euroliiduga Alar Streimaan suursaadikuks Euroopa Nõukogus ning peaministri välisnõunik Simmu Tiik suursaadikuks Iirimaal.
Senistel suursaadikutel Washingtonis, Brüsselis Strasbourg’is ja Dublinis saab lähetuseaeg täis sel aastal ning nende võimalikud järeltulijad valis välja välisministeeriumi konkursikomisjon.
Ent juba enne valitsuse 17. detsembri istungit palus majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson keskpartei poolt otsustamine edasi lükata, sama palvet kordas ta ka valitsuse istungi esimestel minutitel.
Võimupartneri jonn
Kesk- ja Reformierakonna koalitsioonilepingu järgi tuleb valitsemispartnereid ette teavitada olulistest personaliotsustest, kuid Keskerakonnale olevat nelja võimaliku suursaadiku nimed tulnud ootamatult.
«Muidugi on need [tulevased suursaadikud] kõike muud kui keskerakondlikud valikud,» tunnistas üks Eesti välissuhtlemist koordineeriv tippametnik eravestluses Postimehele. «Siiski näib väheusutav, et Keskerakond hakkaks seda nimekirja muutma, pigem tahavad nad näidata, et on välispoliitikas Reformierakonnaga võrdväärsed otsustajad.»
Tiido, Tiik, Streimann ja Luik on viimase aasta jooksul kõik olnud suuremal või vähemal määral peaminister Kallase välispoliitilised nõuandjad ning aidanud kujundada Eesti välissuhtlemise nägu.
Eelmise välisministri Toomas Hendrik Ilvese tööle kutsutud Tiidot ja isamaaliitlast Luike on aga keskpartei mitmed tipud pidanud vähemalt osaga praegusest valitsusliidust opositsioonis olevaiks. Just Keskerakond survestas sügisel Kallast tõmbama Luige nime maha NATO tippkohtumisele sõitnud Eesti valitsusdelegatsioonist, kes võttis Prahas vastu liitumiskutse Põhja-Atlandi alliansilt.
Ükski valitsusallikas polnud nõus Postimehele toimuvat kommenteerima, viidates tavale, mille järgi suursaadikute nimesid ei avalikustata enne, kui asukohariik on andnud saadiku vastuvõtmiseks nõusoleku, millele peab eelnema Eesti presidendi vastav taotluskiri.
Minister Tõnisson põhjendas nn suursaadikute punkti mittearutamist ajapuudusega. «Sedavõrd tiheda päevakorra juures arvestati, et tegu polnud nii kiire punktiga, mida ei saanuks jätta järgmisse aastasse,» selgitas ta eile Postimehele.
Kallase valitsuse ministrid arutavad nelja vaidlusaluse suursaadiku nimetamist uuesti järgmisel teisipäeval, 7. jaanuaril oma kabinetiistungil.
Toomas Sildam