Keskerakond tahab enne Eesti liitumist NATO-ga korraldada rahvahääletuse, kinnitas riigikogu keskfraktsiooni liige ja uuesti parlamenti pürgiv Vladimir Velman neljapäeval Raadio-4 valimissaates esinedes.
Kui Keskerakond tuleb pärast valimisi võimule, siis algatab ta rahvahääletuse NATO-ga liitumiseks, ütles Velman venekeelsele raadiojaamale.

Mullu novembris ütlesid Eesti suuremate erakondade, sealhulgas Keskerakonna esindajad BNS-ile, et rahvahääletus NATO-ga liitumise üle pole vajalik.

Keskerakonna infojuht Evelyn Sepp ütles toona BNS-ile, et ei välista põhimõtteliselt võimalust küsida rahva arvamust selles küsimuses, kuid arvestades senist püsivat ja ülekaalukat soosivat avalikku arvamust, pole see ilmselt otstarbekas.

Ta lisas, et NATO-sse astumine ja Washingtoni leppega liitumine on Eesti jaoks riigikaitseline teema ning põhiseaduse järgi ei saa riigikaitset puudutavaid küsimusi rahvahääletusele panna.

“Kui keegi soovis tõstatada küsimuse liitumise panemisest rahvahääletusele, tulnuks selline debatt algatada varem,” ütles Sepp. “Praegu, mil Eesti on juba saanud NATO liitumiskutse, ei ole sel arutelul enam sisulist mõtet.”

Sepp kordas seda seisukohta ka neljapäeval. Ta ütles BNS-ile, et Velman väljendas oma arvamust ning Keskerakonna positsioon pole selles küsimuses muutunud.

Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen ütles novembris, et sisuliselt on NATO-sse astumise referendumiks olnud kolmed viimased riigikogu valimised, kus rahvas on toetanud neid erakondi, kes on oma välispoliitilistes programmides kinnitanud mõtet Eesti ühinemisest NATO-ga.

Isamaaliidu juht Tunne Kelam ütles siis, et rahvahääletus on demokraatlikus ühiskonnas alati võimalik.

“Kuid kahtlen, kas NATO puhul on see tarvilik, kuivõrd sinna astumise suhtes ei ole meil olnud avalikku poleemikat,” lisas ta. “Vajadus oma riigile püsivat julgeolekut hankida on nii selge, et seda võib pidada praeguses seisus rahvuslikuks eesmärgiks.”

Kelam meenutas, et kolmest eelmises laienemisringis NATO-ga liitunud riigist korraldas rahvahääletuse Ungari, kus NATO-ga ühinemist toetas 85 protsenti hääletanuist.

“Ungari rahvahääletuses osales 51 protsenti valijaist, mis näitab, et kui suhtumine küsimusse on nii selge, siis see ei stimuleeri inimesi ka rahvahääletusel oma otsust tegema,” lisas Kelam.

Isamaaliidu juhtpoliitik ütles, et Eestil on olemas kõik normaalsed viisid, et nii riigikogu kui ka riigikogu volitatud valitsused saaksid NATO-ga ühinemise lõpuni viia.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige mõõdukas Liia Hänni nentis, et formaaljuriidiliselt ei nõua NATO-sse astumine referendumit, sest tegemist on rahvusvahelise lepinguga.

“Näeksin vajadust referendumi järele juhul, kui Eesti üldsus oleks ses küsimuses selgelt lõhestunud,” lisas ta. “Aga me teame, et NATO-ga liitumiseks on rahva toetus olemas.”

Ka Rahvaliidu pressiesindaja Agu Uudelepp ütles BNS-ile, et erakond ei toeta NATO-sse astumise referendumit, sest ei pea õigeks riigikaitseliste asjade panemist rahvahääletusele.

Siiski on näiteks reformierakondlasest justiitsminister Märt Rask toetanud NATO-ga liitumise rahvahääletust. “Pooldan seda varianti, kus tõsiselt kogu rahva saatust otsustavad küsimused otsustatakse rahvahääletusel ja kindlasti nendeks on nii Euroopa Liiduga liitumine kui ka NATO-ga liitumine,” ütles Rask oktoobri algul riigikogu infotunnis.

Rask ütles toona BNS-ile, et on NATO-ga ühinemise rahvahääletust kogu aeg toetanud ja sellest aeg-ajalt ka rääkinud näiteks riigikogu põhiseaduskomisjonis. Ta lisas, et käis selle ettepaneku välja ka mullu Reformierakonna presidendikandidaatide tuuril.

Märkmed: