Eile Eestis lühivisiidil käinud Euroopa Komisjoni rootslannast keskkonnavolinik Margot Wallström soovitab Läänemere kalu tagasihoidlikult süüa, et end mürgiste ainete eest kaitsta.

Margot Wallström
• Sündinud 28. septembril 1954
• Haridus: keskharidus
• Partei: Rootsi sotsiaaldemokraatlik partei
• Karjäär: Rootsi parlamendi liige 1979–85; Rootsi valitsuse tsiviilasjade minister 1988–91; 1994–96 Rootsi kultuuriminister; 1996–98 Rootsi sotsiaalminister; Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik alates 1999. aastast
• Abielus, kaks poega

Tegite hiljuti eksperimendi iseendaga, lastes oma verest uurida, kui palju on teie kehas mürgiseid keemilisi aineid. Tulemus oli ehmatav – teie veres oli 28 potentsiaalset mürgist ainet. Kas pärast eksperimenti olete oma harjumusi muutnud?

See pani rohkem mõtlema, mida sisaldab šampoon või kosmeetikavahendid, mida kasutame. Loen ka hoolikamalt toodetele kirjutatud andmeid.

Isegi teie, Euroopa Liidu keskkonnavolinik tundsite, et pole küllalt tähelepanelik?

Hakkasin tõesti rohkem mõtlema keemilistele ainetele, mida igapäevaelus tarvitatavates toodetes kasutatakse.

Eestis arvatakse, et kodumaised toiduained ja muud tooted on puhtad, aga kõik need, mis tulevad Euroopa Liidu ja maailma teistest maadest, on kahtlane. Või kuidas teie arvate?



Võib-olla mõtleb igaüks nii. Aga teame, et Läänemeri on väga saastunud, seal on liiga palju raskeid metalle. Te ei peaks liiga palju Läänemere kalu sööma, sest mere saastatus on liiga suur.

Te ise jälgite seda hoolega?

Olen kasvanud ja elanud Läänemere ääres, aga muidugi olen teadnud, et liiga palju kala ei tasu süüa. Eriti, kui oled lapseootel. See on kurb, aga see on meie tänapäeva ühiskond.

Valmistate ette uusi, rangemaid seadusi, et mürgiste keemiliste ainete kasutamine oleks rohkem kontrolli all. Töösturid pole teie pingutuste üle kaugeltki rõõmsad?

Muidugi pole, aga toodang olgu inimese tervisele ohutu. Loomulikult on läbi aegade olnud konflikt majanduslike eesmärkide ning keskkonna ja tervisekaitse huvide vahel. Praegu paistab, et neid huvisid on võimalik lepitada.

Kuidas teile kui keskkonnavolinikule paistab: kas Eestis läheb keskkonnahoid loodetud rada?

Kõik liituvad riigid on teinud palju, et vastata Euroopa Liidu nõudmistele, samuti Eesti. Ja on selge, et keskkonnaasjades lähevad Euroopa Liidu nõudmised üha rangemaks.

Mis teemade osas olete Eesti suhtes kõige kriitilisem?

Eesti probleemid on sarnased teiste liituvate riikide omadega. On vaja tugevdada haldussuutlikkust, et vastu võtta keskkonna hoidmiseks vajalikke akte. Peab olema kindel, et tööl on kompetentsed inimesed, et vahendeid jaguks.

Loodame, et suudame uusi liikmesriike aidata raha leidmisel ning on selge, et fondid suurenevad.

Eesti peab suutma kirjutada ja esitada keskkonda toetavaid projekte. Ja väga oluline on, et Eesti suudaks kõik Euroopa Liidu keskkonnakaitselised seadused oma seadustega kooskõlla viia.

Kas õigusloome ühtlustamisega on Eestil raskusi?

Jah. Teil on suur hulk keskkonnaseadusi, mis peaksid veel saama Euroopa Liidule vastavalt ümber tehtud. Seepärast räägime ka haldussuutlikkuse suurendamise vajadusest.

Kui aga laiemalt Euroopa Liidu poliitikast kõnelda, siis Eestis on palju räägitud, kui palju volinikke peaks Euroopa Komisjonil tulevikus olema. Eesti peab oluliseks, et igal liikmesmaal oleks oma esindaja. Millist varianti teie pooldate: kas igale liikmesriigile voliniku koht või aitab vähemast arvust volinikest?

On väga vajalik, et igal liikmesriigil oleks oma volinik. Voliniku ülesanne komisjonis pole küll kaitsta rahvuslikke huvisid, kuid iga riigi volinikku on vaja, et oleks võimalik vastu võtta raskeid otsuseid. Peab olema kindel, et kõigi riikide kultuurilised ja keelelised huvid ning traditsioonid oleksid komisjonis esindatud. Kindlasti on eestlaste jaoks tähtis teada, et keegi neid komisjonis esindab ja on, kellelt kodus saab otsuste kohta aru pärida.

Mis ajani praegune komisjon oma tööd jätkab?

Tuleva aasta novembris valitakse uus komisjon.

Rootsi pole ka kaugeltki suurim riik. Kas keskkonnavoliniku koht on väikeriigi jaoks küllalt mõjukas?

Põhjamaad ja Holland on väga radikaalsed keskkonnaküsimustes, aga samas lõunapoolsed riigid arvavad, et mida põhjamaise päritoluga volinik nende asjadest teab. Volinikuna pead mõistma kogu Euroopa probleeme.

Kas te veel Euroopa Liiduga ühinemata Eestis julgete poodi minna ja süüa osta?

Loomulikult. Ma ei arva, et see oleks probleem.

Märkmed: